Koolis noaga ähvardamise juhtum tõstatas probleemi tugiisikute puudusest ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Antsla gümnaasiumis klassikaaslasi noaga ähvardanud viienda klassi poiss on haridusliku erivajadusega õpilane, kellele on juba mõnda aega otsitud tugiisikut, ent pole siiani leitud. Juhtum on tõstatanud laiema küsimuse - kui valmis on meie koolid haridusliku erivajadusega noorteks.

Kagu politseijaoskonna piirkonnavanem Anti Paap selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et 4. oktoobril toimus Antsla gümnaasiumi staadionil poiste vahel sõnaline konflikt, mille käigus üks poistest hakkas noaga kaasõpilasi ähvardama.

Kellegi elu ja tervis ohus ei olnud, sest õpetaja reageeris konfliktile koheselt.

"Osapooled rahustati maha, tund katkestati. Hetkel on ta kooli õppenõukogu otsusega õppetööst kõrvaldatud, vald sai konkreetsed juhised, kuidas edasi minna. Täna on koolis psühholoog, kes räägib lastega," rääkis Paap.

Koolis noaga ähvaradamine toob esile mitu tõsist probleemi, muu hulgas selle, et Eestis on puudu tugiisikutest, kes oleks valmis pakkuma psühholoogilist tuge.

"Tugiisikute taotlemised ja ka erinevate tugisüsteemide õpilasele määramised võtavad väga palju aega. Me võime mõnikord jääda olukordadega lihtsalt hätta, sest meil ei ole füüsilist inimest, kes aitaks," rääkis Antsla gümnaasiumi direktor Katrin Martinfeld.

"Kui tugiisikut on vaja näiteks mingisuguse füüsilise puude abistamiseks, siis selle jaoks on tavaliselt ta olemas ja selle jaoks ei ole ka vaja mingisugust spetsiifilist koolitust, aga probleem on tegelikult psühholoogiliste probleemide lahendamisel," tõdes Antsla abivallavanem Avo Kirsbaum.

Kohalik omavalitsus, kes peaks tagama tugiisiku, ei julge antud olukorras lubada, et see ka kiiremas korras leitakse.

Lisaks kõigele muule tõstatub selle teemaga ka turvalisuse küsimus. Ükski lapsevanem ei soostunud teemat selle tundlikkuse tõttu kaamera ees kommenteerima, ent vesteldes "Aktuaalse kaameraga" ütlesid nad, et sündmust pealt näinud laste turvatunne on riivatud ning mõningal määral tuntakse ka hirmu.

Samas ütlesid nad, et mõistavad kõnealuse noore keerulist seisukorda ning soovivad, et olukorra lahendamiseks leitaks parim lahendus.

Haridusminsiteeriumi koolivõrgu osakonna peaekspert Jürgen Rakaselg ütles, et haridusliku erivajadusega lapsed on meie igapäeva osa ja kedagi ei saa kuhugi ära lükata. Tema sõnul tuleb õppida nendega toime tulema.

Kiireid lahendusi tema sõnul pole.

"Käitumisprobleemidega laste puhul on oluline see, et need probleemid ei teki üleöö, et need on järsku kohal. Olen varemgi kasutanud võrdluseks, et see on nagu ülekaal, mis koguneb väikeste sammude kaupa ja ühel päeval võib ta olla päris keeruline. Selles mõttes me ei saa kindlasti rääkida mingist kiirabist või mingisugusest vältimatust ja möödapääsmatutest kohe-kohe lugudest," rääkis Rakaselg.

"Sealjuures ma pean veelkord mainima ka seda, et kool on ajutine, väikene osa selle inimese elust. Suurema osa selle noore inimese elust võtab ikkagi kodu ja perekond ja nemad on need, kes algusest lõpuni vastutavad," lisas Rakaselg.

Haridussüsteem saab tema sõnul olla inimesele toeks ja abiks. Kui pere otsustab, et seda vaja pole, siis ei olegi midagi teha.

Rakaselg tõdes, et vihastamine on inimestes loomulik osa ja vihastamist tuleb ka lastel ette. Samas tuleb sellisteks hetkedeks valmis olla ning tegeleda nendega rahulikul ajal, mitte siis, kui olukord käes on.

"Tuleb mõelda, mida me teeme, kuidas me toimetame, millised on need ohuolukorrad, kus me politsei kaasame, kuidas me käitume tervikuna organisatsioonina ja kuidas me sellest pärast välja tuleme," selgitas ta.

Toimetaja: Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: