Toidutootjad kardavad maksupoliitikat, kuid ka palgarallit ({{commentsTotal}})

{{1507547160000 | amCalendar}}
Foto: Postimees/Scanpix

Järgmise aasta prognoose esmaspäeval avaldanud Eesti toidutööstuse suurtootjad on mures valitsuse maksupoliitika, aga ka töökäte vähesuse ning palgaralli pärast.

Lihasektori seisust ja väljakutsetest rääkinud HKScan Estonia juhatuse esimees Anne Mere tõi välja sigade aafrika katkust tingitud muutused, mis jäävad sektorit puudutama veel aastateks. Ka sel aastal on tulnud hukata 13 tuhat siga. Samas on sealiha tarbimine viimasel kahel aastal kasvanud ja eelmisel aastal tarbiti Eestis inimese kohta sealiha keskmiselt 44kg.

Suure probleemina tõi Mere välja muutused tööturul ja ennekõike palgakulu kasvu. Tema sõnul on puudu nii lihttöölisi kui ka spetsialiste, kelle puudumist võiks korvata kolmandatest riikidest välistööliste palkamisega, mis on aga bürokraatlikult keerukas ja teisalt piiratud ka kvootidega.

"Riik võiks lihtsustada välistööjõu, sealhulgas lihttööliste tööle võtmist. Teisalt on see mõttekoht ka tööandjatele endile, kes töötajaid üle meelitades on soodustanud palgarallit."

Soome alkoturistid kaovad

Joogitööstureid esindanud Saku Õlletehase juhatuse liige Jaan Härms sõnas, et 25 protsenti alkoholiärist käib Läti piiril, mille negatiivne mõju riigieelarvele on tunda juba sel aastal ning ka järgmiseks aastaks plaanitud maksulaekumised on tema hinnangul selgelt ülehinnatud. Mingit muutust ta aga riigi tasandil ei näe.

"Riigi poolelt valitseb suhtumine, et mina ja mu sõbrad ei käi Lätis odavat alkoholi ostmas ja siis kantakse see hinnang kogu elanikkonnale üle. Tegelikkus on aga see, et piirikaubandus võtab lähiaastatel veel ulatuslikumad mõõtmed."  

Härms tõi välja ka selle, et Eesti riigi aktsiisipoliitika tõttu kaotamas Soome turiste, mistõttu on mõju suurem kui vaid alkoholitööstusele ehk kaotavad ka teenindav sektor, näiteks hotellid.

Ka piimatööstuse nimel rääkinud Tere ja Farmi juhatuse esimees Katre Kõvask muretses palgasurve ja riigi maksupoliitika pärast.

"Palgasurve ja inimeste puudus on teema, millega tänane tööstuse juht tegeleb hommikust õhtuni. Ja kui juurde tulevad uued aktsiisid ja maksud, siis ühel hetkel tekib küsimus, miks üldse nii hirmsasti peab ponnistama ja kodumaist tööstust ülal pidama."

Kõvaski sõnul peaks riigi poolt astutama konkreetseid samme tööjõu maksude osas.

"Meie puhas loodus ja e-residentsus on toredad asjad, aga mitte määrav argument, et siia mõnda investeeringut suunata. Loodame, et see suur mürgeldus, millega uus valitsus alustas, on nüüd möödas ja jätkub ettevõtja jaoks stabiilsem periood."

Pagaritoodete sektor on rahul

Toidutöösturitest oli kõige positiivsem pagaritoodete sektorist rääkinud Leiburi tegevjuht Asso Lankots. Tema sõnul on sel aastal sektor kasumis ning kasvanud ka investeeringud, mida veavad viis suuremat ettevõtet. "Samas olukord tööturul ja palgasurve kasv stimuleerivad edasisi investeeringuid automaatikasse ja siin seisavad ees suured muutused."

Üheks huvitavaks väljakutseks pagaritööstusele nimetas Lankots ka seda, et noored tarbivad leiba-saia järjest vähem.

"Kui nad jõuavad tarbimise mõttes kümnekonna aasta pärast n-ö heavy userite hulka, siis tuleb selleks valmistuma hakata juba täna."

Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa tekitavad muret ka toidutööstuse valdkondade sisesed trendid. Üheks teemaks on tarbijate eelistuste muutused, millega kursis olek ja reageerimine on töösturitele suur väljakutse.

"Eks siin diagnoositakse sõbrannade poolt või ise endale erinevaid haigusi külge. Kel on gluteenitalumatus, kel laktoositalumatus. Kes ei söö liha, kes kala. See on meie jaoks suur väljakutse," sõnas Potisepp.

Potisepa sõnul leiab järgmisel aastal ees mitmeid kaudseid maksutõuse, mis avaldavad mõju nii toidusektorile kui ka tarbija jaoks lõpphindadele.

Toimetaja: Urmet Kook



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: