Mitu Läänemaa lambakasvatajat ütles "Aktuaalsele kaamerale", et praeguses olukorras ei ole Lääne-Eestis lambapidamisel enam perspektiivi, kuna riigi poolt kompenseeritakse vaid suurkiskjate ehk karu, hundi ja ilvese poolt murtud loomad.

Valdi Kruusmäe on näinud sellel aastal šaakale oma silmaga vähemalt korra nädalas.

Noorkarjast on ta tänavu kaotanud üle kahesaja lamba ja kui mõne rünnaku taga võivad olla ka rebased, on ta veendnud, et suur osa süüst on just šaakalitel.

"See aasta on läinud juba üle mõistuse see asi. Eelnevad aastad on nagu natukene olnud see kahju, aga see aasta on läinud ikka massiliseks. Noori lambaid on üle kahesaja kadunud," rääkis Kruusmäe.

Priit Tormis kaotas mullu oma karjast šaakalitele mitukümmend lammast ja taotles nende eest kompensatsiooni, kuid ei saanud seda. Ta otsustas, et kuni šaakalite arvukust kontrolli alla ei saada, pole Lääne-Eestis lambakasvatusel enam perspektiivi ja on tänaseks üle läinud veisepidamisele.

Erinevalt Tormisest ei teavita enamik talunikke rünnakutest, sest lootust kompensatsiooni saada pole.

Keskkonnaameti statistika näitab seeõttu, nagu oleksid šaakalid murdnud tänavu vaid seitse lammast ja ühe vasika.

Keskkonnaministeeriumi jahindusnõunik Tõnu Traks ütles, et väikeulukite kahjusid ei hüvitata, sest nende küttimine pole arvuliselt piiratud. Sama põhimõte kehtib kopra puhul, kelle tammide tõttu kannatavad metsaomanikud.

Ta lisas, et rünnakutest tuleks siiski teada anda, sest see on aluseks hooajavälise jahiloa andmisel.

Mulluse seire järgi elab Eestis 11 šaakalipesakonda, neist vähemalt viis Läänemaal. Eelmisel aastal kütiti kokku 32 šaakalit. Tänavu pikendati šaakali jahihooaega kahe kuu võrra.