Küsimusele, kas Kataloonia praegustel liidritel on õigus iseseisvus välja kuulutada ja kuidas on lood praegusel juhul rahvaste enesemääramisõigusega, vastas Mälksoo järgnevalt: "Sellist otsest keeldu kellelgi iseseisvust välja kuulutada kindlasti ei ole rahvusvahelises õiguses. Küsimus on lihtsalt selles, mis on sellise väljakuulutamise tagajärjed. Ja meil on maailmas juba iseenesest olemas mitmeid üksusi, mis on justkui enda arvates riikluse välja kuulutanud, aga mida muu maailm riikidena tunnustanud ei ole. Nii et selles mõttes on väga oluline küsimus ka see, et millist tunnustust sellised sammud leida võiks."

"Aga rahvusvahelise õiguse seisukoht nendes küsimustes on suhteliselt selge ja see on see, et rahvaste enesemääramisõigus laupkokkupõrkes on printsiip, mis osadel juhtudel läheb nii öelda laupkokkupõrkesse riikide suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse põhimõttega. Ja riikide tahe on olnud selline, et riikide suveräänsusele on selles kokkupõrkes siiski antud prioriteet. Ehk siis selles mõttes on Hispaanial praegu rahvusvahelise õiguse seisukohast suuremad trumbid taskus," jätkas ta.

Eesti ametlikku seisukohta kommenteerides nentis Mälksoo, et siin on tegelikult kaks erinevat küsimust. "See seisukoht, et Eesti respekteerib Hispaania territoriaalset terviklikkust, on seisukoht, mida me jagame teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega ja Brüsseliga."

"Alati on selliste seisukohtade väljendamisel oma küsimus see kontekst ja toon - et kas seda tuleks kuidagi mingisuguse teise asjaga balansseerida. Et näiteks demokraatlikud protsessid oleksid selle juures järgitud. Aga minu hinnangul Eesti seisukoht, et Hispaania territoriaalne terviklikkus väärib austamist, on praeguses olukorras õige ja vägivald Hispaanias küll sellist taset saavutanud ei ole, et peaksime täna ütlema, et Kataloonia võimalik iseseisvuse välja kuulutamine peaks koheselt pälvima teiste riikide tunnustust," selgitas ta.

Vabaerakond esitas Mikserile arupärimise

Vabaerakond andis esmaspäeval riigikogus välisminister Sven Mikserile (SDE) üle arupärimise rahvaste enesemääramisõiguse kohta.

Vabaerakonna hinnangul on mõistetamatu ja õiglustunnet riivav, et Eesti välisministri poolt ei pälvinud hukkamõistu politseivägivald iseseisvust soovivate Kataloonia elanike suhtes. Arupärimises soovitakse välisministrilt teada, millistel juhtudel pälvib rahvaste enesemääramisõigus tema toetuse ja millistel juhtudel mitte.

Katalaani esseist: praegused liidrid Madridis ja Barcelonas ei ole osa lahendusest

Katalaani esseist ja kirjandusteadlane Jordi Gracia aga ütles ERR-ile, et kui on olemas tahe Kataloonia kriisile rahumeelne lahendus leida, siis on see kindlasti võimalik. Seni seda tahet näha polevat olnud ja Gracia ei usu, et praegused liidrid suudaksid dialoogini jõuda.

"Ma arvan, et kumbki võimuesindajatest ei Madridis ega Barcelonas ei ole osa lahendusest. Nad on teinud kõik võimaliku, et end kui demokraatlikke valitsusjuhte hävitada. Nad on käitunud ilma teadlikkuseta demokraatiast ja austuseta ühiskonna enamuse, aga ka vähemuse suhtes nii siin kui ka seal," nentis ta.