Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist ({{commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Praktikuid ehk siis prokuröre pole veel kaasatud, kuid nende hinnagul peab see kiiresti muutuma, et vältida võimalikke kitsaskohti menetlustes, kus otsustavaks on ja jääb alati kiirus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Euroopa Prokuratuuri idee sündis põhjusel, et mitmed riigid ei ole kas tahtlikult või tahtmatult olnud edukad Euroopa Liidu rahade väärkasutusest tulenevate kuritegude lahendamisel. Nii näiteks raporteerivad liikmesriigid Euroopa Liidu vahenditega toime pandud pettusi 500 miljoni ulatuses aastas ja piiriüleseid käibemaksupettusi hinnanguliselt lausa 60 miljardi osas.

"Kui nüüd rääkida konkreetsematest kuriteoliikidest, siis need võivad olla tegelikult päris erinevad, on need siis klassikalises mõttes kelmused. Näiteks, kui petetakse välja Euroopa Liidu toetusrahasid, mis on kõige levinum skeem. Aga Euroopa Prokuratuuri pädevusse hakkavad kuuluma ka sellised kuriteod, mis külgnevad nende samade pettustega, on seal siis keegi pannud toime mõne korruptiivse teo, on keegi näiteks dokumente võltsinud ja on veel hästi suur valdkond ehk piiriülesed käibemaksupettused," selgitas justiitsministeeriumi asekantsler Kristel Siitam-Nyiri.

Eesti peaprokurör Lavly Perling ütles, et Eesti prokurörid on Euroopa Prokuratuuri ideed alati toetanud, kuid seejuures esitanud alati ka küsimusi loodud EPPO struktuuri, efektiivsuse, menetluskiiruse kohta. Need küsimused tõstatas Perling ka eelmisel reedel Euroopa kolleegidele peetud sõnavõtus.

"Mõeldes Euroopas kasutatud 24 erineva keele, erinevate õigussüsteemide peale, tuleb täna ja kohe praegu hakata tegelema sellega, et seda struktuuri vaadata selle pilguga, et kuidas ikkagi tagada see efektiivsus erinevate keelte ja erinevate õigussüsteemide puhul. Kuidas tagada see, et rasked majandusasjad ei jääks üheski riigis toppama; kuidas tagada see, et prokurörid saaksid võimalikult kiiresti vahetada tõendeid; kuidas tagada see, et kui on vaja keerulise korruptsiooni- või majandusasjaga minna kohe läbi otsima, et seda saaks teha kohe, ilma, et takistuseks ei saaks ülesehitatava uue asutuse struktuur," rääkis Perling.

Küsimusi on täna rohkem kui vastuseid, muuhulgas see, kuidas hakkab toimuma kuritegude menetlemine juhul, kui näiteks eurorahad tasku pannud kurjategija on sooritanud lisaks ka mõne narkokuriteo või tapnud inimese.

"Sellepärast on ka Eesti prokuratuuri sõnum olnud Euroopa Komisjoni suunas ja kõikide nende suunas, kes EPPO-t on ehitanud, et olge head, võtke praktikud võimalikult kiiresti pardale, ja teeks nüüd nii, et hakkaks minimaliseerima neid riske, mis võivad tekkida sellega," lausus Perling.

Eesti väiksust arvestades küsis "Aktuaalne kaamera", kas meie saame Euroopasse saata ainult "pool prokuröri".

"Eestil on Euroopa Prokuratuuris täpselt samasugune kaal nagu on suurriikidel ehk Euroopa Prokuratuur moodustatakse Euroopa prokuröridest ja neid on igast liikmesriigist täpselt üks," rõhutas asekantsler Siitam-Nyiri.

Lisaks saab uues institutsioonis tööd veel kaks prokuröri koduriigis, tööle peaks EPPO hakkama hiljemalt 2020. aasta lõpuks. Euroopa prokuratuuriga on tänaseks ühinenud 20 liikmesriiki.

"Aktuaalse kaamera" otsestuudios kommenteeris teemat pikemalt justiitsküsimuste nõunik Eesti alalise esinduse juures EL-is Julia Antonova.

Antonova märkis, et loodetavasti on Euroopa Prokuratuuri alustamisel piiriülesed menetlused edaspidi tõhusamad kui praegu. "Ja seda just keerulisemate majanduskuritegude puhul," lausus ta.

Tema hinnagul on oluline, et asja uurivad inimesed asuksid parema koostöö huvides ühes majas koos.

Ta ütles, et igal juhul saavad määravaks iga liikmesriigi seadused ja reeglid. "Näiteks, kui Eestis on vaja viia läbiotsimine, siis lähtutakse Eesti reeglitest. Eesti politsei uurib, Eesti prokurör teeb otsuseid ja karistus tuleb kanda Eesti vanglas. "

Nõunik sõnas, et Euroopa Prokuratuuri pädevus selgub siis, kui see on 2020. aastal täies mahus reaalselt tööle hakanud.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: