Kolga mõisa seinamaalingute alt paljastusid varasemad dekoorid ({{commentsTotal}})

Kolga mõisa seinamaalingute alt tuli välja varasem maalingukiht. Eesti Kunstiakadeemia teadlased oletavad, et mõisa ühe tiiva kujundamisel võis olla mängus ekstsentrilise Eric von Stenbocki käsi.

Kolga mõisahoone, De la Gardie'de ja Stenbockide suurvalduste keskus tundub olevat rauges puhkeasendis, kuid lohakalt elegantne hoone oskab üllatada.

1820ndatel lisatud tiibadest põhjapoolne on läbi kahe korruse kõrguv kabel või kirik. Selle viimistlust on peetud kõrgklassitsismi esinduslikemaks näiteks.

Eesti Kunstiakadeemia uuringud leidsid nähtaval oleva dekoori alt aga lillemaalingud. See tähendab, et pealmine ruumilahendus on hilisemast ajast kui 1820ndad.

"Leides seda alumist maalingukihti, lükkub see ju palju hilisemasse perioodi. Ja arvestades selle maalingu kõrget kvaliteeti ja erinevaid asjaolusid - näiteks perelegendi, mis selle kabeli teooria seob sellise ekstravagantse markantse tegelasega nagu Eric von Stenbock, saigi püstitatud hüpotees, et ei olegi tegemist klassitsistlikku perioodi kuuluva maalinguga, vaid sajandilõpu ja Eric von Stenbockiga kõik see siduda," rääkis kunstiakadeemia dotsent Hilkka Hiiop "Aktuaalsele kaamerale".

Eric von Stenbock veetis enamuse oma elust Inglismaal ning oli dekadenlik luuletaja, õudusjuttude autor ning seltskonnategelane. Ta oli Oscar Wilde'i kaasaegne, kuigi on vaieldav, kas nad lävisid.

William Butler Yeats tundis Stenbocki, pidas tema luulet küll viletsaks, kuid meenutas teda hea sõnaga.

Stenbock veetis paar aastat Kolga mõisas pärast oma vanaisa surma 1885. aastal. Pole välistatud, et läbi kahe korruse ulatuv kabel rajati just tema sealviibimise ajal.

"Perelegendi järgi just tema olevat olnud see, kelle ajal see ruum kabeliks tehti ja see maaling sinna tekkis," ütles Hiiop.

Eric von Stenbock oli loonud endale isikliku religiooni - segu budismist, katoliiklusest ja puuslikukummardamisest.

Praegune kolmemõõtmelise krohvikipsi segu üleminek sama motiivi kordavaks maalinguks viitab tõepoolest ettekujutlusvõimelise dändi mõttevälgatustele.

Toimetaja: Merilin Pärli



Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: