Eesti ettevõtjate sõnul vähendab lähetatud töötajate direktiiv konkurentsivõimet
Euroopa Liidu liikmesriigid ei suutnud peale sotsiaalministrite kohtumise esimest sessiooni kokku leppida lähetatud töötajate direktiivis, mis kohustaks ettevõtet maksma lähetatatud töötajale lisaks sihtriigi alampalgale ka muid tasusid ja sotsiaalseid hüvesid. Eesti ettevõtjad leiavad, et muudatus vähendab nende konkurentsivõimet Euroopas ja on mõeldud Lääne-Euroopa riikide siseturu kaitseks.
Eesti vanim puitkarkassmajade tootja Matek ekspordib 95 protsenti oma toodangust ja käib kohapeal ka maju püstitamas. Direktiivi muudatused tooksid Mateki tegevdirektori Sven Matsi sõnul ettevõttele selgelt kahju, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Rootsi või Saksmaa, seal võib-olla lisaks palkadele teatud lisatasud, mingisugused päevarahad, mis on oluliselt kõrgemd kui näiteks Eesti seadusandluses ette nähtud. Transpordikompensatsioon, mingid toidukompensatsioonid - kõike seda arvesse võttes muutume me meeletult kalliks," selgitas Mats.
"See direktiiv on kindlasti Eestile kahjulik. Selle direktiivi taga on palju kõlavaid loosungeid solidaarsusest, kuid tegelik sisu on üsna lihtne - Prantsusmaa, Saksamaa, Hollandi ja mitme teise riigi ilmselt ametiühingute mõjul on need riigid väga selgelt kaitsnud oma tööjõuturgu," rääkis Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.
Ehitusettevõtte Rand ja Tuulbergi juht Raivo Rand ütles, et paljusid Skandinaavias tegutsevaid Eesti ehitusettevõtteid direktiiv väga ei mõjuta. Kuid üleeuroopaliselt on mure mõistetav, sest aastas ligi kahest miljonist lähetatud töötajast 43 protsenti töötab ehitussektoris.
"Meie riikidele on see direktiiv majandust pärssiv. Võib-olla vähem Eestile, aga rohkem juba Leedule ja veel rohkem Poolale ja nendele riikidele, mis suurtele ja rikkamatele Euroopa riikidele lähemal on, sest kahtlemata käivad sealt inimesed lähetuses. Ja ei saa öelda, et lähetsuses käimine alati ka odav on," rääkis Rand, kelle sõnul teenivad lähetuses olevad inimesed kindlasti rohkem, kui oma koduriigis.
"Siin tööandjad väidavad, et kui me hakkame nüüd võrdselt palka saama, siis meilt enam ei tellita. Ma ei ole sellega nõus. Tegelikult kutsutakse sinna, kus tööjõudu napib, ja me Eestis saame siis seal nagu võrdne võrdsega koos viibida," kommenteeris Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson.
Tema sõnul on võrdsel kohtlemisel ka teine, selgelt Eestile kasulik pool. Nimelt on Eesti Ida-Euroopas palgasaajate tipus. Vähem arenenud Euroopa riigid viivad seega ilma võrdse kohtlemiseta eestlaste võimalused välismaal raha teenida alla.
Toimetaja: Merili Nael
