Eesti keele riigieksam: tulemused head, argumenteerimisoskust saaks parandada

Enne jaanipäeva avaldatud esialgsete tulemuste põhjal olid tänavu eesti keele, eesti keele teise keelena ja matemaatika eksami tulemused eelnevate aastate võrdluses stabiilsed. Eesti keele eksami keskmine tulemus oli 62,9 punkti ja eksamit tegi 6549 eksaminandi.

Eesti keele riigieksam on toimunud praegusel kujul, kaheosalisena, juba kuus aastat ning selle aasta keskmine tulemus on sarnane eelmiste aastate keskmistega.

Eesti keele kui teise keele riigieksamit tegi sel aastal kokku 2216 õpilast, eksami keskmine tulemus 60,1 on aastate võrdluses püsinud stabiilne.

Mulluste tööde põhjal saab sõnastada kolm valdkonda, mida tulevased eksamitegijad võiks rohkem harjutada:

• harjutada võiks argumenteerimisoskust;
• samuti oleks rohkem vaja harjutada probleemide sõnastamise oskust ehk õpilane peaks konkreetsemalt oskama öelda, mis on probleem ja kuidas see kirja panna;
• teksti refereerimine on samuti nõrgavõitu.

Matemaatika eksam: kitsal eksamil rohkem sooritajaid, madalam tulemus

Matemaatika eksami osas oli õpilastel võimalik valida kitsas või lai matemaatika eksam. Alates sellest aastast puuduvad laia ja kitsa matemaatika eksamil ühisosa ülesanded.

Kitsa matemaatika eksami valis 3540 ja laia matemaatika eksami 4160 eksaminandi. Kitsa matemaatika eksami keskmine tulemus oli 38,4 punkti ja laia matemaatika eksami keskmine tulemus oli 51,8 punkti.

Kitsa eksami sooritajaid oli tänavu rohkem, kui mullu. Kui laia eksami tulemused on võrdlemisi sarnane eelmise aastaga, on näha, et kitsa eksami tulemus oli natuke madalam. Samas oli ka neid, kes said kitsat eksamit tehes täiusliku skoori. Nende puhul soovitab SA Innove juhatuse liige Birgit Lao proovida ka laiemat eksamit.

"Õpilased, õpetajad, olge julged. Võite võtta suurema riski," sõnas Lao ja lisas, et need, kes saavad kitsalt eskamilt 100 punkti, suudaksid laia eksami puhul saada vähemalt 80 punkti.

Kuidas on mõjutanud uus eksami tüüp õpilaste tulemusi?

Birgit Lao sõnul on näha, et õpilastele sobib see, et on eri tasemete eskameid, sest nii saab õpilane valida endale jõukohasema variandi. "Ei saa öelda, et oleks olnud tagasilööke."

Võõrkeeled

Võõrkeeleeksamina said õpilased teha inglise keele riigieksami või sooritada prantsuse, saksa ja vene keele rahvusvahelise eksami.

Võrreldes 2016. aastaga suurenes eksaminandide arv prantsuse ja vene keeles. Taseme saavutanute osakaal tõusis kõikides keeltes.

Võimalus on sooritada ka mitu keeleksamit. Seda võimalust kasutas 166 õpilast, kes tegi kaks keeleksamit. Kaks õpilast sooritas kolm võõrkeeleeksamit. "Neid võiks olla rohkem," märkis Lao.

Soovitus võõrkeeltes tugevatele õpilastele:

"Kui on võimalus käia oma keeletaset testimas mujal, ka välisriigis, aktsepteerime seda," sõnas Lao. Sel aastal kasutas taolist võimalust 881 õpilast.

Sel kevadel toimusid riigieksamid 21. korda ja neljandat aastat uue korra alusel, mille järgi peavad õpilased gümnaasiumi lõpetamiseks sooritama eesti keele või eesti keele teise keelena, võõrkeele ja matemaatika riigieksamid. Sel aastal sooritas riigieksameid ligikaudu 9400 eksaminandi.