Keeld andmetele tööportaalide automaatotsingus: vanus, sugu, emakeel ({{commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Sotsiaalministeerium plaanib töövahendusega tegelevatel ettevõtetel (nt CV Keskus, CV-Online) keelata tööd leida sooviva inimese automaatotsingud tunnuste alusel, mis võivad viia ebavõrdse kohtlemiseni.

Eelnõu ütleb, et töövahendusega tegelev ettevõte ei tohi edaspidi võimaldada tööd leida sooviva inimese automatiseeritud otsingut võrdse kohtlemise seaduses nimetatud kaitstud tunnuste alusel, nagu rahvus, rass, nahavärvus, usutunnistus või veendumus, vanus, puue ja seksuaalne sättumus.

Samuti ei tohi automatiseeritud otsingut lubada emakeele põhjal ning soolise võrdõiguslikkuse seaduses toodud kaitstud andmete alusel ja sugu ja soolise kuuluvusega seotud asjaolude kohta, nagu rasedus, sünnitamine, lapsevanemaks olemine, perekondlike kohustuste täitmine.

Ministeerium põhjendab muudatuste vajalikkus rahvusvahelise tööorganisatsioon (ILO) konventsiooniga, mis sätestab kohustuse tagada, et eraõiguslik tööhõiveagentuur kohtleks tööotsijaid võrdselt, diskrimineerimata neid rassi, nahavärvi, soo, usutunnistuse, poliitilise meelsuse, sotsiaalse kuuluvuse või mistahes muu riigisiseses õiguses sätestatud diskrimineeriva tunnuse alusel.

Konventsioon sätestab ka seda, et isikuandmed, mida tööhõiveagentuur töötleb, peavad piirduma andmetega kvalifikatsiooni ja töökogemuse kohta ning muu otseselt olulise infoga.

Eesti riigisiseses õiguses on soolise diskrimineerimise keeld sätestatud soolise võrdõiguslikkuse seadus: otsene sooline diskrimineerimine on isiku ebasoodsam kohtlemine seoses raseduse ja sünnitamisega, lapsevanemaks olemise, perekondlike kohustuste täitmise või muude soolise kuuluvusega seotud asjaoludega.

Võrdse kohtlemise seaduse kohaselt on keelatud inimest diskrimineerida tema rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel.

Lisaks keelab seadus tööandjatel ja töövahendajatel nõuda andmeid, mis on seotud soolise kuuluvuse ja perekondlike kohustustega.

Need täindused tehti 2009. aastal eesmärgiga mitte võimaldada töövahendusportaalidel nõuda sugu, perekonnaseisu ja laste arvu puudutavate andmete sisestamist.

Keelud pole praktikas toiminud

Sotsiaalministeerium märgib eelnõu seletuskirjas, et praktikas on siiski loodud tööd pakkuvatele ettevõtetele või organisatsioonidele võimalus kasutada töövahendusportaalides otsingukriteeriumina kaitstud tunnuseid, eelkõige sugu, vanust ja emakeelt, mis on otseselt seotud inimese rahvusliku päritoluga.

Probleemile on tähelepanu juhtinud soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, kes hindas 2015. aasta arvamuses sellist praktikat diskrimineerimist soodustavaks.

Volinik leidis, et töövahendusportaalid ei tohi soodustada ega luua võimalusi, mille alusel on tööle kandideerijaid võimalik valida või mitte valida kaitstud tunnuste järgi.

Seadusega kaitstud tunnuste järgi otsingu või valiku tegemine viib voliniku hinnangul ebavõrdse kohtlemise ehk diskrimineerimiseni. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku soovitus oli eemaldada kasutusest kõik isikutunnused, millega seoses võib töölesoovija diskrimineerimise ohvriks langeda.

Sotsiaalministeerium tõdeb, et võrreldes 2015. aastaga ei ole olukord palju muutunud ja endiselt on mitmes töövahendusportaalis võimalik teha otsinguid kaitstud tunnuste alusel.

"Kuna mitteregulatiivsed meetmed ei ole tulemust andnud, piiratakse eelnõuga otsingute tegemist kaitstud tunnuste alusel," põhjendas ministeerium seadusemuudatuse vajalikkust.

CV Keskus: tööandjatel pole luksust valida

CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt ütles ERR-ile, et enamiku loetletud tunnuste alusel ei ole võimalik ka praegu automaatset otsingut CV-de andmebaasis teostada. Samuti puudub töövahendusportaalil info, et selliseid kriteeriumeid tööandjad sooviksid või vajaksid.

"Kuna Eesti tööjõud on kiirelt vähenev ja töökäte nappus on aasta-aastalt aina süvenev murekoht tööandjate jaoks, ei saa Eesti ettevõtted endale kuidagi lubada filtreerimist tunnuste alusel, mis ei ole seotud töötaja oskuste ja ambitsioonikusega. Tööandjad tegelevad eelkõige töötajate leidmisega, kuna olukord on muutunud tööturul keeruliseks. Värbamisel hinnatakse siiski kandidaadi oskusi, teadmisi ja pädevust ning ambitsioonikust ametikohal hakkama saada," kommenteeris Auväärt.

Teisalt ei saa tema sõnul naiivselt väita, et Eestis ei ole tööandjaid, kes värbamisel tööotsijaid keelatud tunnuste alusel välistavad. Auväärt leiab, et selliste üksikute tööandjate käitumist aga regulatsioon ei muuda ja tuleks tegeleda probleemi põhjusega.

"Ei tohi unustada, et töötaja värbamine toimub siiski töövestluse, mitte paberi põhjal. Kas regulatsioon muudaks üksikute diskrimineerivate tööandjate käitumist ka töövestlusel või saaksid töövõtjad kahjuks pigem ühe väga ebameeldiva vestluse võrra rikkamaks? Taoline kogemus võib tööotsija enesekindlusele mõjuda hävitavalt ja muuta teda tööturul passiivsemaks," arutles Auväärt.

Kirjas mainitud muudatustes CV Keskuse ärile ta ohtu ei näe, kuna regulatsioon kehtiks ühtlaselt kõigile teenusepakkujatele Eestis ja tööportaal loob vaid võimaluse otsida tööd või töötajaid.

Mõneti häirib CV Keskust asjaolu, et ükski ministeeriumi esindaja ei pidanud lähiajal vajalikuks arutada muudatusi ettevõtjatega, keda võivad uuendused mõjutada.

Toimetaja: Priit Luts



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: