Tartu soovib toetada lennufirmat, kes tartlasi välismaale hakkaks lennutama
Tartu linnavalitsus kaalub võimalusi, kuidas tekitada lennufirmades huvi avada Tartust välismaale viivaid lennuliine. Rahaliselt saaks linn üht lennufirmat toetada kuni 500 000 euroga kolme aasta jooksul.
Sellest, et Tartu arengut takistavad kehvad ühendused ja muuhulgas kehv lennuühendus välismaaga, on räägitud juba aastaid. Samuti on linn juba aastaid otsinud võimalusi, kuidas lennuühendusi parandada.
Et lennufirmadel oleks huvi avada Tartust välismaale viivaid lennuliine, otsib Tartu linnavalitsus võimalust, kuidas liinide käimapanemist rahaliselt toetada. Abi võiks tulla ka kohalikelt ettevõtjatelt, usub linnavalitsus.
Praegu saab Tartust küll Helsingisse, kuid jätkulendu mõnda suuremasse sihtriiki peab seal ootama liiga kaua. Finnairi prioriteedid on mujal ja tartlastele sobivamatel aegadel teeb lennuk Soome siselende.
Varem on Tartust saanud ka Riiga ja Stockholmi, kuid need liinid ei tasunud ettevõtetele ära ja pandi kinni.
Tartu linnapea Urmas Klaas (RE) usub, et kui Tartust saaks kuhugi rahvusvahelisse lennujaama nii, et sealt kohe jätkulennule jõuaks, oleks kliente küll.
"Aga teistpidi peab olema rahaliselt see puhver ehk toetus, et kui need liinid kohe alguses esimese hooga ei saavuta soovitavat täituvust, siis sellel lennuettevõtjal oleks mingisugunegi puhver, millega ta saab seda esialgse täituvuse probleemi maandada," põhjendab Klaas soovi mõnd sellist lennufirmat toetada.
Tartu linnasekretär Jüri Mölder selgitas, et puhvri loomiseks ehk sisuliselt lennufirmale liini käigushoidmise eest maksmiseks on linnal kaks võimalust. Neist esimene on lihtsam - makstes ettevõttele kuni 200 000 eurot kolme aasta jooksul, on see vähese tähtsusega riigiabi ja lubatud. Sellest rahast aga lennufirmadele ei piisa.
"Ehk siis neid vahendeid tuleb kaasata rohkem ja kui avaliku sektori käed on seotud selle vähese tähtsusega riigiabi piiriga, siis tulebki lihtsalt erasektorist seda raha rohkem kaasata," näeb Mölder lahendust koostöös erasektoriga.
Seda, kas ettevõtjatel on ka huvi lennuliikluse ühisrahastuskampaanias osaleda, keegi veel ei tea, aga nii Jüri Mölderi kui Urmas Klaasi sõnul tuleb vaadata ka Tartust kaugemale ehk Tartu lennujaama võiks kasutada ning toetada kogu Lõuna-Eesti.
Vähese tähtsusega riigiabist pisut mahukam võimalus lubaks linnal lennufirmat kolme aasta jooksul toetada kuni poole miljoni euroga, kuid see nõuab tuge ka riigilt. Nimelt peaks riik kuulutama Tartust välismaale lendamise võimaluse üldhuviteenuseks. Ka sellest on räägitud juba aastaid.
"Eestis tegelikult sarnane kogemus täna puudub. Euroopa tasandil on see üldhuviteenuse määratlemine üsna jäigalt reguleeritud. See eeldab väga selgeid konsultatsioone Euroopa Komisjoniga ja see ei ole lihtne protsess," möönis Mölder.
MKM: riigiabi reegleid peab täpselt järgima
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi valdkonna asekantsler Ahti Kuningas tervitab Tartu linnajuhtide initsiatiivi, ent manitseb riigiabi reegleid rangelt järgima.
"Kindlasti peab vaatama uue liini toetamisel, et kõik oleks riigiabi mõistes läbi viidud korrektselt. Iseenesest seda regionaalsetes lennujaamades tehakse, näiteks Skandinaavia riikides. Sageli on kaasatud finantseerimisse kohaliku omavalitsuse eestvedamisel ka erasektor," ütles Kuningas.
"Muidu on loomulikult hea meel kui linnad ise initsiatiivi üles näitavad ja lennuühendusi välismaailmaga parandavad. See muudab mõttekamaks ka riigipoolse regionaalsete lennujaamade ülalpidamise ja rahastamise," lisas Kuningas.
Tallinna Lennujaam aitab vedajat otsida
Selleks, et lennufirmadel tekiks ärihuvi ja julgus lennata Tartust näiteks Stockholmi või Kopenhaagenisse nii, et sealt saaks kohe ka kuhugi edasi lennata, tuleb linna hinnangul ettevõtetele maksta.
Tallinna lennujaama kommertsdirektor Eero Pärgmäe ütleb, et iseenesest võiks lennuettevõtted mõttega kaasa tulla, sest Euroopas on Tartu-suuruseid toimiva lennuliiklusega linnu küll.
"Ärireisija jaoks on kindlasti oluline see, et ta saaks lennata võimalikult lähedalt võimalikult kiiresti, jõuaks oma sihtpunkti, saaks oma tööasjad ära ajada ja tagasi tulla. Ja nad on nõus selle eest ka ekstra maksma. See Tartu linna otsus panustada lennunduse arendamisse vahendeid on väga julge ja väga õige. Ma väga loodan, et meil õnnestub leida sinna hea vedaja ja hea liin. Selge on, et kui sa sinna ei panusta, siis ei tule ka tulemust," ütles Pärgmäe.
Lennufirmade otsused aga sõltuvad ikkagi Excelist, räägib Pärgmäe. Ehk kui lennuliin ennast ära tasuma ei hakka ja lennukid kuskil mujal rohkem raha teenivad, siis pannakse liin uuesti kinni.
Sakkov: Tartu ja Pärnu ei vaja lennujaama
Tallinna lennujaama endine juhatuse liige Erik Sakkov leiab, et sellisel lennuliikluse doteerimisel ei oleks mõtet.
"Käime nüüd korra peegli juures ja vaatame, mis sealt paistab. Sealt paistab see, et tegelikult Tartul ei ole lennujaama vaja. Ja täpselt samamoodi ei ole teda Pärnule vaja, sest inimesed ei lenda," põhjendas Sakkov.
"Te tahate soodustada seda, et mingid lennufirmad saavad pooltühja lennukiga lennata ja siis on seal peal kümmekond inimest. Mitte miski ei lähe niimoodi tegelikult paremaks. Kui te tahate, et teie lennujaam õitseks Tartus, kasutage seda. Ja kui teil täna on üks vilets lend, mis teile eriti ei meeldi, te peate seda kasutama, sest muidu pannakse see ka kinni," hoiatas Sakkov.
Toimetaja: Merilin Pärli