7 mõtet noorte valimisvalvurite arutelult ({{commentsTotal}})

{{1509718740000 | amCalendar}}
.
. Autor/allikas: ERR

ERR.ee kandis üle paneeldiskussiooni "Langetatud valimisiga ja poliitiliselt neutraalne kool: kas käivad kokku?". Allolevaga võtame kokku mõtted arutelult.

Ühiskonnaõpetuse õpetaja Maarja Tinn leidis neutraalse kooli teemal rääkides, et haridus- ja teadusministeeriumi heas tavas võiks muuta vaid ühte punkti – valimisdebatte võiks korraldada ka tundide ajal. Ta selgitas, et kui arutelud toimuvad koolivälisel ajal, ei pruugi silmaringi laiendavad vestlused kõigini jõuda. Üks probleem on maakoolides: hiljem lihtsalt ei pruugi ühistransporti olla, et koju pääseda. Teine probleem on valdavam: koolivälisel ajal tulevad arutelu kuulama enamasti need, kes on niigi aktiivsed ja kes suurema tõenäosusega lähevad niikuinii valima.

Politoloog Anu Toots jäi teisele arvamusele. Tema hinnangul oleks vabatahtlik arutelus osalemine hea noorte seas valimiste selgitamiseks: see, kes käib debatti kuulamas, räägib toimunust ka oma klassikaaslastele ja sõpradele ning nii tekib noorte seas ehk suurem huvi.

Õiguskantsler Ülle Madise sõnas neutraalsest koolist rääkides, et mure tekib hetkel, mil nt kohalikel valimistel kandideeriv direktor otsustab kogu kooli enda näoga plakateid täis kleepida. See on võimu kuritarvitamine ning peaks selgelt olema keelatud. Kool ei tohiks olla propagandaasutus, kuid ta ei tohiks olla ka ühiskonnas ära lõigatud, märkis Madise. See tähendab tema sõnul, et võrdsetel alustel võiks koolis eri poliitilistest jõududest rääkida küll.

Ühtlasi märkis ta, et on tähele pannud negatiivset hinnangut ühiskonnas, justkui valimistel kandideerivaid inimesi võiks vähem usaldada. Tema hinnangul tuleks kandideerivat inimest tunnustada selle eest, et ta on valmis oma põhitöö kõrvalt võtma vastutuse korraldada kohalikku elu, mitte teda hukka mõista.

Madisega nõustus negatiivse fooni loomise osas ka Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart, kes nentis, et noori võib valimistest eemale ehmatada see, kuivõrd palju poliitikute eksimusi kajastatakse. Tema hinnangul võiks noore poliitiline silmaring ideaalis välja kujuneda järgmiselt: esmalt mõistab noor väärtussüsteeme, seejärel kujuneb tema maailmavaade ning viimaks oskab ta kaasa mõelda ideoloogiates.

Politoloog Anu Tootsi sõnul on parim viis defineerida neutraalset kooli kasutada usuvabaduse paralleeli ehk kedagi ei tohiks hukka mõista tema poliitilise maailmavaate või legaalse partei pooldamise tõttu.

Noor valimisvalvur Marcus Ehasoo nentis, et vahetult valimiste eel tekkis küll palju materjali sellest, mida valimisel tähele panna ja kuidas otsust teha, kuid üldisem põhimõte, miks valida, kuidas toimub võimule pääsemise protsess jmt jäi katmata.

Arutlevasid: õiguskantsler Ülle Madise, politoloog Anu Toots, Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart, noor valimisvalvur Marcus Ehasoo, ühiskonnaõpetuse õpetaja Maarja Tinn. Modereeris Ivo Visak.

Toimetaja: Greete Palmiste



PIKK INTERVJUU
Toomas Sildam ja Artur Talvik
Talvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Artur Talvik: kui jääd väga pikalt opositsiooni, siis muutud vinguviiuliksTalvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Väljenditeks, mida ta ohtralt ja rõhutatud halvakspanuga kasutab, on poliitiline toiduahel ja kartellierakonnad. Olles valimiskünnise lähedal või tiba allpoolgi, lubab ta oma kodupartei tõsta järgmisel aastal mõjukaks valitsuserakonnaks. Intervjuu Toomas Sildamile annab Vabaerakonna esimees Artur Talvik.

ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: