Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatust, millega tahetakse anda erivajadustega laste hariduse korraldamine koos rahaga kohalikele omavalitsustele, on nii poliitikud kui ka vanemad nimetanud ajast ette ruttavaks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Pärast riigikogu kultuurikomisjoni arutelu ütles Eripedagoogide Liidu juhatuse liige Erle Põiklik, et praktikute kahtlused seaduse muudatuste tagajärgedest pole kadunud, sest tegu on omavalitsuste jaoks tõsise väljakutsega.

"Puudeid on väga erinevaid. Tõesti selles kohalikus koolis, väiksemas omavalitsuses ei olda lihtsalt kõikide erivajadustega kokku puututud. Kui selline laps nüüd satub sinna, siis on täiesti tõenäoline, et temaga ei osata õigesti käituda, et temale seda vajalikku abi pakkuda, mis talle hariduse omandamiseks on tarvis," rääkis Põiklik.

Põiklik lisas, et asi pole ei tahtmises ega ka rahas, vaid oskustes.

Linnade Liidu tegevdirektor Jüri Võigemast tõdes, et näiteks linnades erivajadustega laste õpetamisel probleeme ei teki. "Üksikasjades ehk konkreetses ressursi jaotuses konkreetsete kohalike omavalitsuste vahel me jõuame arutada veel pikalt, aga kui me oleme astunud põhimõttelise sammu, siis me võiksime seda teha," märkis ta.

Eelnõus on kirjas, et omavalitsused peaksid erivajadustega laste hariduse korralduse üle võtma juba 1. jaanuarist. Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must kinnitas, et komisjon pole seda tähtaega veel heaks kiitnud.

"Kui on vaja asjaosalistele asja veel seletada, arutada, julgustada ja võtta maha teatud usaldamatus riigi või kohaliku omavalitsuse suhtes, siis me loomulikult sellest 1. jaanuarist loobume. Meie asi on teha oma tööd nii, et see oleks olemasolevatest võimalustest kõige parem," selgitas Must.

Komisjon arutab eelnõu neljapäeval uuesti.

Omavalitsusjuhid peavad suurimaks probleemiks tugispetsialistide puudust, lapsevanemad koguvad allkirju

Kohalike omavalitsuste juhtide sõnul on suund, kuhu eelnõuga liigutakse, õige, kuid selleks, et süsteem ka päriselt toimima hakkaks, tuleb veel palju vaeva näha. Kõige suurema murekohana näevad omavalitsusjuhid tugispetsialistide puudust.

Tugispetsialistidest on koolides puudus juba praegu. Kui hariduslike erivajadustega ja puuetega laste õppe korraldamine omavalitsuste hooleks jäetakse, kerkib omavalitsusjuhtide jaoks kõige suuremaks mureks just see, kust leida piisaval hulgal koolitatud spetsialiste, kes ka väikestes omavalitsustes töötama nõustuksid.

"See ideoloogia ja suund on ju põhimõtteliselt õige, et erivajadustega inimesed võimalikult teistega sarnases keskkonnas kasvaksid ja õpiksid, aga selleks, et seda heal tasemel tagada, see on üsna keeruline. Ei saa ju panna tõsiste erivajadustega õpilast lihtsalt sinna klassi juurde. See eeldab tegelikult lisaressurssi," sõnas Luunja vallavanem Aare Anderson.

"Need spetsialistid, keda riik peaks olema siis ette valmistanud, neid spetsialiste täna siis Eestimaal ei ole tõenäoliselt liiga palju, kes nende lastega võiksid siis
kohtades tegeleda. See on üks riigi siiamaani tegemata asi, mille lahendamise leidmiseks peaks siis tõesti edasi tegelema," ütles Eesti Maaomavalitsuste Liidu juhatuse liige ja Kastre vallavanem Priit Lomp.

Lombi sõnul oleks omavalitsused valmis puuetega laste koolitamise enda kanda võtma, kuid küsimuskohti on eelnõus veel. "Riik võiks mõelda ka selle peale, kas see on konkreetne pearaha, mis võrdub siis ühe lapsega, et ühe lapse jaoks spetsialisti palkamine on sisuliselt sama kulukas kui 4,5 või kümne lapse jaoks, kui seadus seda võimaldab, et päris mustvalged need asjad tõenäoliselt olema ei saa."

Omavalitsusjuhtide arvates on põhjendatud ka lapsevanemate hirm, et puudega lapse õppimise kvaliteet hakkab sõltuma omavalitsuse võimekusest.

"Mina usun, et me Luunja vallas saaksime sellega hakkama, aga see ei tähenda seda, et see ühtlaselt üle kogu Eesti võiks nii olla ja selle kohustuse võikski omavalitsustele tänase päeva seisuga nagu rahuliku südamega panna. Nii see kindlasti ei ole," rõhutas Luunja vallavanem Aare Anderson.

Erivajadustega laste vanemad koguvad allkirju, sest on vastu kavandatavatele muudatustele.

Näiteks 11-aastase erivajadusega lapse ema Jelena ütles "Aktuaalsele kaamerale", et on oma lapse hariduse pärast mures.

"See toob seda, et laps ei saa korralikku teenust, sest kooli personal ei ole selleks valmis, et need erivajadustega lapsed võtta ja omavalitsusel, ma kardan, ei ole piisavalt raha, et neid tugiteenuseid laps saaks täies mahus nii nagu tal vaja on, eks ju. Nii nagu on kirjutatud rehabilitatsiooniplaanis ja nii nagu tal vaja on," selgitas ta.

Tiina Kangro näeb seaduses tõsiseid ohte

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Tiina Kangro ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et uue seaduseelnõu pärast on põhjust muret tunda, eelkõige sellepärast, et see on väga suur ja segane kobar.

Kangro sõnul on eelnõul väga suured probleemid. Üks neist on see, et riik tahab panna vastutuse puuetega laste hariduse eest sõltuma omavalitsuse võimekusest.

"Riik tahab panna olulisel määral maha riikliku vastutuse puuetega laste hariduse korraldamise eest ja tahab anda selle sõltuvusse omavalitsuse võimekusest. See on kõige ohtlikum asi, mis olla saab, sest vähe on räägitud sellest, et koos selle käiguga, millega haridusministeerium lubab teatud miljoneid - mis kõlab toredasti, sest kõik mõtlevad, et kui palju raha, aga ka seal on probleemid -, tahetakse seadusest kustutada igasugused standardid, normid, kuidas erivajadustega lapsi peaks üldse õpetama, kuidas nende õpet korraldada. See kõik tahetakse paindlikkuse sildi all jätta koolidirektorite otsustada. See on kõige riskantsem koht," selgitas Kangro.

Tema sõnul võib mõnel pool selle tõttu erivajadustega laste haridus langeda.

"Isegi kui haldusreformi tulemusena sünnib kohalikes omavalitsustes pisut teine koosseis, me ei saa iial olla kindlad ja see kindlasti ei juhtu nii, et kõik need omavalitsused muutuvad meeletult jõukateks, oskuslikeks, professionaalseteks, eetilisteks ja hakkavad tegema ainult parimaid otsuseid laste jaoks," rääkis ta.

Kangro hinnangul võib erivajadustega laste hariduse korraldamise lükkamine kohalike omavalitsuste peale mõjutada ka tavaliste laste õpetamise kvaliteeti.

"Kui selle sama eelnõuga kaob ära paljude väga keeruliste laste pearaha, näiteks omavalitsuse koolidirektoril tuleb mõte, et paneme ta siis tavaklassi ja näiteks see laps on hüperaktiivne ja pole võimeline seal õppima, siis terve klass ju kannatab," ütles ta.

Kangro sõnul tuleks eelnõus teha selge vahe lisaraha ja otsustusõiguse üleandmise osal.

"Üks asi on need lisamiljonid, mida haridusminister on leppinud kokku eelarvesse ja tahaks anda kohalikele omavalitsustele. Ja kogu see väga riskantne ja segane punktide rägastik, kus võetakse maha standardid ja antakse kõik üle piiramatu otsustusõigusega omavalitsustele, jätta järgmiseks aastaks, et rahulikult läbi arutada ja teha korralik seadus sellest," rääkis Kangro.