Ettevalmistustega 14-190 kilogrammi kaaluvate kellade torni tõstmiseks alustati juba hommikul. Kõigepealt võeti kellad alla altari ette ehitatud ajutiselt konstruktsioonilt ning siis viidi neist kergemad süles üles. Raskemate torni tõstmiseks tuleb aga kasutada tõstuki abi, rääkis Tammsalu ERRile.

Kellad on 25 eri suuruses ehk neid on kahe oktaavi jagu ja need valmisid annetajate abil. Seejuures on 24 kella sellised, mille heaks on annetanud mõni firma, inimene, perekond või suguvõsa ja nendele kelladele on sisse valatud annetaja nimi, vapp vms.

"Ja siis on üks paljude annetajate kell, kuhu said annetada kõik, aga alates 200-eurosest annetusest valati nimi sisse. Kes jõudsid enne valamist, nende nimed on sinna sisse valatud, kes aga pärast, kuni eilse õhtuni, mil tuli viimane annetus, nende nimi on peale graveeritud," selgitas Tammsalu.

Ta lisas, et see kell on paksult nimesid täis ning viimaste nimede graveerimise lõpetas graveerija alles täna öösel kell kaks.

"Siin pole ööl ja päeval piiri," kirjeldas Tammsalu ettevalmistuste tempot.

Kellad hakkavad alates 17. detsembrist, mil Jaani kirik saab 150-aastaseks, täistundidel meloodiaid mängima. Kirikuõpetaja sõnul on need meloodiad enamjaolt vähemalt sada aastat vanad luterlikud koraalid, mida inimesed teavad ja mäletavad.

"Usun, et jõuluajal võib sealt isegi "Püha öö" kõlada, muul aastaajal võiks olla "Hoia, Jumal, Eestit" igal hommikul kella seitsmest," rääkis ta.

Uudisteoseid ei hakka kirikutornist Tammsalu sõnul kostma ja iga meloodia üldse kellamänguks ei sobigi, sest suur kell kajab pärast lööki ligi minuti.

Jaani koguduse õpetaja avaldas lootust, et teisipäeval torni paigutatavad kellad jäävad sinna vähemalt 150 aastaks, mis on praegu kiriku vanus.