Minister Aabi (KE) sõnul on Patarei tuleviku jaoks laual põhimõtteliselt kolm varianti.

"Detailplaneering on jõudnud praktiliselt kinnitamise etappi ja suurim küsimus on, kas riik tahab ise seda arendada või peaks kaasama eraettevõtja, pannes talle teatud tingimused, mis on vajalikud kompleksi avalikuks kasutuseks," rääkis Aab

Kui kumbki idee toetust ei leia, on ministri sõnul kolmas lahendus kompleksi konserveerimine ja ootamine, et kunagi tulevad paremad ideed.

Nii detailplaneeringu kui ka Aabi enda soovi järgi peaks Patarei kompleks olema ühiskondlikult kasutatav.

"Kui Patarei kompleks tehakse korda, siis on võimalik seda kasutada erinevates funktsioonides - majutuse, toitlustuse, vaba aja veetmise kohana. Minu põhisoov on, et see tehtaks korda ja et ta jääks kindlasti avalikku kasutusse. Et sellest kujuneks heas mõttes vabaajakeskus," rääkis Aab.

Ministri sõnul on eeldused kompleksi arendamiseks iseenesest head, sest kompleksi ümbruskond on viimase viie-kuue aastaga palju muutunud.

"On tehtud korda seal tänavad, on planeeritud ka Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimine linna poolt. Ehk ligipääs kompleksile on hea," sõnas Aab.

Reedel läheb Patarei kompleksi olukorraga tutvuma ka peaminister Jüri Ratas.

Euroopa seitsme kõige ohustatuma mälestise hulka kuuluva Patarei merekindluse saatuse osas on tulutult mõtteid vahetatud aastaid. Kompleks laguneb ning tänavu kevadel viis torm ära ka suure osa hoonekompleksi katusest, mistõttu ei saa seda turvakaalutlustel ka enam külastada.

Patarei ehitati Vene keiser Nikolai I korraldusel kindlusehitisena, ametliku nimega Kaitsekasarm. Kindlustuse kompleks valmis 1840. aastal, ent muutunud sõjapidamise strateegia tõttu ei kasutatud seda kordagi sihipäraselt. Kuni Vene tsaarivõimu kokkuvarisemiseni kasutati Patareid kasarmuna. Aastatel 1920-2002 tegutses Patareis erinevate riigikorda ajal vangla. Kompleksi põhiosa on alates 13. maist 1997 kultuurimälestis. Tänasel päeval haldab Patareid RKAS.