Aab paneb valitsuse lauale kolm varianti Patarei tuleviku osas ({{commentsTotal}})

Tormituul viis merekindluselt mitukümmend meetrit plekkkatust.
Tormituul viis merekindluselt mitukümmend meetrit plekkkatust. Autor/allikas: Postimees/Scanpix/Mihkel Maripuu

Riigihalduse minister Jaak Aab pakub lähinädalatel valitsusele välja kolm varianti, mida võtta ette laguneva Patarei vangla kompleksiga. Reedel läheb kohapeale olukorraga tutvuma ka peaminister Jüri Ratas.

Minister Aabi (KE) sõnul on Patarei tuleviku jaoks laual põhimõtteliselt kolm varianti.

"Detailplaneering on jõudnud praktiliselt kinnitamise etappi ja suurim küsimus on, kas riik tahab ise seda arendada või peaks kaasama eraettevõtja, pannes talle teatud tingimused, mis on vajalikud kompleksi avalikuks kasutuseks," rääkis Aab

Kui kumbki idee toetust ei leia, on ministri sõnul kolmas lahendus kompleksi konserveerimine ja ootamine, et kunagi tulevad paremad ideed.

Nii detailplaneeringu kui ka Aabi enda soovi järgi peaks Patarei kompleks olema ühiskondlikult kasutatav.

"Kui Patarei kompleks tehakse korda, siis on võimalik seda kasutada erinevates funktsioonides - majutuse, toitlustuse, vaba aja veetmise kohana. Minu põhisoov on, et see tehtaks korda ja et ta jääks kindlasti avalikku kasutusse. Et sellest kujuneks heas mõttes vabaajakeskus," rääkis Aab.

Ministri sõnul on eeldused kompleksi arendamiseks iseenesest head, sest kompleksi ümbruskond on viimase viie-kuue aastaga palju muutunud.

"On tehtud korda seal tänavad, on planeeritud ka Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimine linna poolt. Ehk ligipääs kompleksile on hea," sõnas Aab.

Reedel läheb Patarei kompleksi olukorraga tutvuma ka peaminister Jüri Ratas.

Euroopa seitsme kõige ohustatuma mälestise hulka kuuluva Patarei merekindluse saatuse osas on tulutult mõtteid vahetatud aastaid. Kompleks laguneb ning tänavu kevadel viis torm ära ka suure osa hoonekompleksi katusest, mistõttu ei saa seda turvakaalutlustel ka enam külastada.

Patarei ehitati Vene keiser Nikolai I korraldusel kindlusehitisena, ametliku nimega Kaitsekasarm. Kindlustuse kompleks valmis 1840. aastal, ent muutunud sõjapidamise strateegia tõttu ei kasutatud seda kordagi sihipäraselt. Kuni Vene tsaarivõimu kokkuvarisemiseni kasutati Patareid kasarmuna. Aastatel 1920-2002 tegutses Patareis erinevate riigikorda ajal vangla. Kompleksi põhiosa on alates 13. maist 1997 kultuurimälestis. Tänasel päeval haldab Patareid RKAS.



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: