New York Times võrdles Narvat ja Ivangorodi: valitseb tohutu kultuurilõhe ({{commentsTotal}})

Jalakäijatele äsja avatud Narva ja Ivangorodi (Parussinka) piiripunkt.
Jalakäijatele äsja avatud Narva ja Ivangorodi (Parussinka) piiripunkt. Autor/allikas: Sergei Stepanov

Ajaleht New York Times (NYT) kõrvutab piirilinnu Narvat ja Jaanilinna ning leiab promenaadi näite põhjal, et valdavalt sama keelt rääkivate linnade suurim lõhe on mentaliteedipõhine.

Narvat eraldab tema piiritagusest sõsarlinnast Jaanilinnast ahtake Narva jõgi. Ent sellele tuleb lisaks tohutu kultuurilõhe, kirjutab neljapäevane NYT. Kui tõestust otsida, võib võtta kasvõi seiga, kus Euroopa Liit otsutas mõlemale vene keelt kõnelevale linnale promenaadi ehitamiseks raha anda, et piiriülest harmooniat ja turismi edendada. Kui töö sai tehtud, oli 710 000 euro eest Narva ehitatud promenaad kaheksa korda pikem kui enam kui miljoni euro eest Jaanilinna rajatu.

Jaanilinna ametnikud põhjendasid tulemust topograafiliste väljakutsetega, narvakad aga näevad sealset probleemi pigem süsteemis – ja ilmselt ka mõningas korruptsioonis.

"Seal teisel pool on teistsugune maailm", ütles NYT-le Narvskaja Gazeta endine kauaaegne toimetaja Sergei Stepanov. "Kohe pärast silla ületamist näeb ja tunneb erinevust nii teedes, bürokraatias kui ka mentaliteedis."

Oluliselt suurema summa eest ehitatud märkimisväärselt lühema promenaadi juhtum taandub Stepanovi hinnangul "üsna kindlalt" korruptsioonile.

Endise FSB ametniku ja nüüdse Jaanilinna linnapea Viktor Karpenko sõnul oli promenaadi eri pikkuste taga aga Vene poole keeruline pinnas ja piirangud, mitte korruptsioon.

"Meie poolel oli kõik oluliselt keerulisem teostada kui seal pool," ütles Karpenko NYT-le. Oma 60 000 elaniku juures on Narval viis korda rohkem elanikke kui Ivangorodil. Tulemuseks on parem taristu oma tänapäevaste haiglate, ujulate, ostukeskuste, uue ülikooli ja tasuta traadita internetiga, mis katab suuremat osa linna. Jaanilinnas midagi sellist ei ole, kuigi munitsipaalujula rajamine on parasjagu teoksil. Keskmine palk on seal pealt 400 euro, mis teeb vaid poole Narvas teenitavast. Pensionilõhe on aga veel suurem, kirjutab NYT.

Narva maletreener: meil on teine mentaliteet

Narva koolilaste maletreener Leonid Pelesjev ütles NYT-le, et paljud tema kodulinna rahvuskaaslased vaatavad Venemaa riigitelevisiooni ja toetavad emotsionaalsel tasandil Putini jõulist natsionalismi. Samas ei tea ta neist kedagi, kes tegelikult Venemaal ka elada tahaks.

"Me oleme kõik venelased, aga meil on siin teine mentaliteet," rääkis Pelesjev NYT-le. "Me oleme harjunud Euroopa stiiliga."

Narva noortekeskuses, kus Pelesjev malekursusi korraldab, on mängijatel kolm hästi köetud ruumi. Jaanilinna maleentusiastid aga kujutavad endast peaasjalikult pensionäride gruppi. Nad kogunevad kolm korda nädalas spordikompleksi väikses jahedas saalis, mida opereerib Venemaa sõjaveteranide liit.

Ometi on Jaanilinnaski elu mõnevõrra edenenud. Vaid mõned aastad tagasi nägi linn veel üsna räämas välja. Sooja vett eriti polnud ja kanalisatsioon jupsis. Nüüdseks on seis parem. Viimasel ajal aga on Venemaa pidanud kukkuvate energiahinde tõttu eelarvet koomale tõmbama ja nii on ka Jaanilinnale eraldatavad summad oluliselt kahanenud.

Jaanilinna suurim turismimagnet on 1492. aastal ehitatud kindluse kõrval asuv äsja renoveeritud Püha Kolmainu kirik, mis kujutab endast kutsuvat, järveäärset tornide ja kuplite ansamblit. Nõuka ajal varemeks muutunud kirik tehti korda Venemaa Riigiraudtee priiskavate summade eest, kirjutab NYT.

Kirik koos kindluse ja mitmete muuseumidega teeb Jaanilinnast atraktiivse keskuse. Siiski ei ole külastajail sinna lihtne pääseda, sest Vene õigus- ja julgeolekuaparatuur on Jaanilinna asetanud väljaspoole peamise sihtgrupi haardeulatust.

Kõik venemaalased, kes elavad väljaspool piiritsooni, ja kõik välismaalased, kes Jaanilinna tulla tahavad, peavad Leningradi oblasti FSB-le, endise nimega KGB-le venekeelse taotluse esitama ja neilt ka loa saama. NYT-i reporteril kulus kaks taotlust ja neli kuud, et saada luba Jaanilinnas aega veeta.

Linnapea Karpenko möönis, et Jaanilinna asumine piiritsoonis ei aita turismi arengule kaasa ning asetab linna Narvaga võrreldes vaeslapse rolli – ka Narvas on kindlus ja muuseumid, ent linn on avatud nii Eesti elanikele kui ka välisturistidele.

Narvas on NYT-i hinnangul tänavad suuresti puhtad ja parandatud, samas kui Jaanilinnas on neist paljud katkised ja löökauke täis ning kaetud langenud lehtede või muu risuga. Mõlemas linnas on suur rajoon nõukaaegseid korterelamuid, aga kui Jaanilinna omadest paistab toonane ajastu välja, siis Narvas on nad üles vuntsitud ja nende ümbruses ei lokka umbrohi ega vedele prügi.

Nõukogude Liidu kokkukukkumise järel lõhenenud linna kumbki pool läks oma teed, ent lõppenud ajastust pärit tehaste pankrotistumise järel seisid nad mõlemad silmitsi majandusprobleemidega. Narva hiiglaslik tekstiilitööstus koondas enam kui 10 000 töötajat. Samuti varises kokku Ivangorodi trükimasinate tehas.

Elanike rahulolematus kasvas sedavõrd suureks, et mõlemal pool kutsuti üles piiri nihutama, et linnast uuesti tervik saaks. Jaanilinna volikogu opositsiooniliider Juri Grodejev jõudis nii kaugele, et kogus allkirju Narva liitmiseks Venemaa koosseisu. Jeltsini valitsuse ajal alanud kampaania lõppes aastal 2012, kui Gordejev infarkti sai ja suri.

Kui Venemaa 2014. aastal Krimmis separatistlikku vastasseisu üles keerama asus, räägiti Lääne pealinnades palju sellest, et ka Narva võib Vene marurahvusliku propaganda küüsi langeda ja lõpetada samuti nagu Ukraina – Vene sõdurite sissemarsiga ning kohalikeks aktivistideks maskeerunud Vene salaagentidega.

Narva linnapea: meie venelased ei taha Venemaale minna

Narva linnapea Tarmo Tammiste meenutas NYT-le, kuidas talt välismaal pidevalt küsiti, kas Narva võiks olla järgmine.

"Narva ei ole järgmine ja ei saa selleks ka kunagi tulevikus," ütles Tammiste NYT-le. "Siinsed venelased ei soovi isamaale tagasi minna."

On inimesi, kes kolivad teisele poole piiri, et ehitada endale kodu. Need on peamiselt Venemaa kodanikud, kes ostavad Eestis kinnisvara – seda kas investeeringuna või võimalusena saada ligipääs Narva kvaliteetsematele arstiabile ja sotsiaalsele kaitsele, mida Euroopa Liit pakub.

Narvas tegutseva Domus kinnisvara juht Aleksandr Bogens ütles NYT-le, et pooled Narva-Jõesuus tehtavatest kinnisvaratehingutest sooritatakse Venemaalt pärit kliendiga.

Ka kõige jäärapäisemad Vene patrioodid Narvas möönavad, et hoolimata Putini sümpaatsusest ja vihast venelasi diskrimineeriva Eesti kodakondsusregulatsiooni vastu, puudub neil soov kolida üle jõe Jaanilinna.

"See seal pole isegi mingi korralik linn, vaid lihtsalt üks-kaks tänavat," ütles Jaanilinna kohta Vladimir Petrov, kes juhib Narvas elavate Venemaa Kodanike Liitu. "Loomulikult on siin parem kui Ivangorodis."

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: BNS



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: