Riik plaanib suurendada tugispetsialistide arvu koolides ({{commentsTotal}})

Riik tahab minna kohalikele omavalitsustele appi, et paremini korraldada hariduslike erivajadustega õpilaste koolitamist. Paides tutvustati planeeritavaid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatusi.

22 protsenti Eesti põhikoolide õpilastest vajab õpingute ajal tuge. Neljast hariduslike erivajadustega lapsest kolm saab hariduse munitsipaalkoolis, 19 protsenti riigikoolis ja seitse protsenti erakoolis, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused peavad tagama, et kõik nad saaksid senisest suuremat tuge.

"Et kohalike omavalitsuste võimekust selles osas tõsta, et lapsed, kes õpivad meil nii kohalike omavalitsuste koolides kui ka erakoolides, oleksid võrdsetel alustel toetatud ja seda senisest suuremal määral," selgitas haridusministeeriumi nõunik Tiina Kivirand.

Praegu on koolide tugispetsialistid alatasustatud ja neid on peaaegu võimatu leida.

"Me oleme neid leidnud ka oma inimeste hulgast, keda oleme suunanud õppele, kes on läinud vastavat haridust omandama. Aga minu jaoks kogu küsimus tänases Eestis ongi see, et neid inimesi lihtsalt ei jagu," rääkis Laupa põhikooli direktor Kaarel Aluoja.

"Palgatasemed on erinevad. Pedagoogidel on üks tase ja tugispetsialistidel on teine tase ja see võtab motivatsiooni maha," tõdes Nurme kooli psühholoog Kaja Sepp.

Viljandi haridusjuht Janika Kivistik märkis, et näiteks Viljandis on vastu võetud poliitiline otsus, et alates tulevast aastast saavad koolides ja lasteaedades töötavad tugispetsialistid õpetajaga sama miinimumtasu.

Riik plaanib koolides suurendada tugispetsialistide arvu ja muuta õppekorralduse paindlikumaks. Juba järgmisest aastast suurendatakse erivajadustega laste õppe rahastamist 22 miljoni euro võrra.

Riik jätkab spetsiifiliste erivajadustega laste koolide pidamist, kuid omavalitsustele pakutakse võimalust need vabatahtlikult üle võtta.

"Ja need omavalitsused, kes seda soovivad, riik kindlasti kaalub, millistel tingimustel ja mismoodi neile üle anda. Aga see ei ole praeguse seaduse põhipunkt," ütles haridusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: