Suri arstiteadlane ja vigastatud sõjameeste ühingu esimees Jüri Teras
Neljapäeva varahommikul suri 93 aasta vanuselt arstiteadlane ja Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühingu esimees Jüri Teras seenior.
Jüri Teras sündis 16. mail 1924. aastal Kaasanis, kuhu tema ema oli saadetud asumisele. (Täpsemalt sündis Teras Peterburi vanglas, kuid ema saadeti ca kuus kuud hiljem Kaasanisse asumisele ja sünd registreeriti seal. Venemaal kinni istus ema seetõttu, et aitas vanglast põgenema oma abikaasat Hans Terast, kes oli Nepi-aegse kauplemisega jäänud vahele.)
1930 asus Teras koos emaga ümber Eestisse. 1941-1944 oli ta vabatahtlikuna Saksa armees (660. idapataljonis), kuid vabastati teenistusest pärast haavatasaamist.
Pärast Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lõpetamist töötas Teras pikka aega Eesti Teaduste Akadeemia Eksperimentaalbioloogia Instituudis erinevatel ametikohtadel, oli nii endises Nõukogude Liidus kui ka kogu maailmas juhtivaid spetsialiste protozooloogia alal, uurides urogenitaalset trihhomonoosi, trihhomoonaste bioloogilisi omadusi, ainuraksete ja viiruste vahekorda.
Teras oli 1971-1986 Üleliidulise Protozooloogide Ühingu asepresident. 1966. aastal sai temast professor ja 1995 emeriitprofessor.
Teras on töötanud ka külalisõppejõuna erinevates teadusasutustes Saksamaal, Taanis ja Soomes.
Teras oli üks Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühingu taasasutajatest 1991. aastal ja alates 2004. aastast ühingu esimees. Tänavu septembris tähistas ühing oma 100. asutamispäeva.
Oma viljaka teadustöö ja aktiivse ühiskondliku tegevuse eest on Jüri Teras saanud rohket tunnustust nii kodu kui ka välismaal.
Vabariigi president autasustas teda 2001. aastal Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgiga.
Toimetaja: Urmet Kook