Erasõiduks tööauto kasutaja saab "naabrivalve" korras maksuametile üles anda ({{commentsTotal}})

Autod parklas.
Autod parklas. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Uuest aastast alates saab igaüks liiklusregistri avalikust andmebaasist kontrollida, millised autod on ette nähtud ainult töösõitudeks, ning maksuametile vihje anda, kui naaber vabal ajal tööautoga ringi liigub. Maksuameti kinnitusel ei reageeri nad aga igale vihjele ning tegu pole üleskutsega pealekaebamisele.

Kui rahandusministeerium aasta alguses palju kriitikat tekitanud värviliste numbrimärkide plaanist loobus, otsustati selle asemel hakata avalikku liiklusregistrisse tegema hoopis märkeid ainult töösõitudeks kasutatavate autode kohta.

Maksuameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi rääkis hiljutisel PwC konverentsil, et kuna liiklusregistri info on avalik, on tegu niinimetatud naabrivalve efektiga, sest inimesed saavad ise jälgida, kas autosid kasutatakse ainult töösõitudeks, ja sellest ka maksuametit teavitada.

Maksuameti avalike suhete juht Rainer Laurits ütles ERRile, et kindlasti ei olnud Liivamäe jutt üleskutse, vaid selgitus, et selline informatiivne kanne on avalik.

Uuest aastast jõustuva tööandja sõiduautode erisoodustuse maksustamise korra alusel asendub senine fikseeritud erisoodustuse hind sõiduauto mootori võimsusel põhineva määraga. Tulevikus maksab erisoodustus 1,96 eurot kilovati kohta kuus uuematel autodel ja üle viie aasta vanuste sõiduautode puhul 1,47 eurot kilovati kohta.

Maksuameti maksuauditi osakonna juhtiv maksuaudiitor Kaia Kollo selgitas, et erisoodustuselt tuleb makse maksta vaid juhul, kui tööandja lubab töötajal teha autoga ka isiklikke sõite.

"Uuest aastast ei ole enam oluline ettevõtte sõiduauto kasutamine erasõitudeks, vaid sellise kasutamise võimaldamine," lausus Kollo.

Seega peab ettevõte otsustama, kas lubab oma autodega ka erasõite teha, ja kui mitte, siis tuleb sellest teavitada maanteeametit. Teavitamisvõimalus tekib maanteeameti e-teenindusse hiljemalt detsembri keskel.

"Maksustamine ei sõltu ainuüksi maanteeameti registrisse tehtud märkest, mistõttu on tegemist ennekõike informatiivse kandega. Tegemist on avaliku infoga, mistõttu on võimalik seda kõigil kontrollida, kui maanteeametis vastav päring teha," kinnitas ta.

Vihjet peab toetama maksuameti riskianalüüs

Juhtiva maksuaudiitori sõnul saavad need, kes soovivad ametit teavitada kahtlusest, et sõiduautot ei kasutata eranditult ettevõtluses ja sellega hoitakse kõrvale maksude tasumisest, teha seda maksuameti vihjeinfo aadressil vihje@emta.ee või telefonil 800 4444.

"Siiski tahame südamele panna, et tänapäeva ettevõtlus on liikuva iseloomuga ning eranditult ettevõtluses kasutatava sõiduautoga näiteks kaubanduskeskuse parklas parkimine võib olla täiesti põhjendatav," rõhutas Kollo.

Lisaks peab saabunud vihjet tema sõnul toetama ka maksuameti riskianalüüs ning kui amet reageerib, siis tähendab see eelkõige, et ettevõtjaga võetakse ühendust ,et koostöös täpsed sõiduauto kasutamisega seotud asjaolud välja selgitada.

"Kindlasti arvestame, et ettevõtjatel võtab muudatusega harjumine aega," märkis Kollo.

Maksuametit aastatel 2011-2017 juhtinud Marek Helm vastas küsimusele, kuidas ta tuleval aastal kehtima hakkavat korda hindab, et mõnd aega juba ametist eemal olles jätaks ta selle teema kommenteerimata, sest keeruline on hinnata õiguslikku lahendust ja selle rakendamist eemalt.

"See on tundlik teema ja mul ning usutavasti tervel ametil on õppetund sellest käes. Kindlasti on nad valmis ise oma töömetoodikat selgitama ja põhjendama, nii et ühiskond selle omaks võtab," tõdes Helm.

"Minu kogemus eelmisest korrast oli, et ühiskond toonaseid kontrolle omaks ei võtnud ja sellest tehti ametis ka põhimõttelisi järeldusi ja amet on jätkanud selles suunas, et olla ettevõtjale nõustav partner," lisas ta.

Toimetaja: Karin Koppel



uudised
Teadlased määrasid muu hulgas Maltravieso koopamaalingute vanuse.

Professor: neandertallaste 150 aastat kestnud diskrimineerimine on lõppenud

Neandertallased joonistasid Hispaania koopaseintele käejälgi, kolmnurki ja loomi ning mõistsid sümbolismi vähemalt 20 000 aastat enne nüüdisinimeste Euroopasse saabumist. Uued leiud kinnitavad üheselt, et ennast ei suutnud läbi kunsti väljendada ainult praegu elavate inimeste otsesed esivanemad.

ERR-i kirjutusvõistlus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: