Riigiametite juhid saavad palka vahemikus 3000-7000 eurot ({{commentsTotal}})

Eurod
Eurod

Kui presidendi, ministri ja riigikogu liikme palk on seadusega kindlaks määratud, siis riigiameti juhi palk sõltub läbirääkimisoskusest ning nii saab mõne ameti uus juht peaaegu kaks korda rohkem palka kui tema eelkäija. Juhtide palgad jäävad vahemikku 3000-7000 eurot.

"Riigiameti juhtide palga määramiseks pole kindlat reeglistikku, palk määratakse nõudmiste ja võimaluste vahel tasakaalu leida püüdes," ütles riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse juhataja Eve Limbach-Pirn Postimehele.

Limbach-Pirni sõnul võetakse riigiameti juhile palga määramisel arvesse organisatsiooni suurust, vastutuse ulatust, ülesannete keerukust ja selle valdkonna üldist palgataset ning on üsna klassikaline fenomen, et uus töötaja võetakse kõrgema palga peale kui lahkunud töötaja ning ametis oleval töötajal on tema sõnul raskem nõuda radikaalset palgatõusu kui uuel tulijal.

"Nii juhtubki, et turul palgad tõusevad ja uus tulija nõuab seda palka, mida turul makstakse. Riik peab leidma uued juhid ametisse ja tahab saada parimaid võimalikke kandidaate," selgitas ta.

Riigikogu põhiseaduskomisjon tegeleb praegu seaduseelnõuga, mis muudab kõrgemate riigiteenistujate, nagu presidendi, riigikogu liikme, riigiprokuröri jt palku, kuid analoogse süsteemi loomist riigiametite juhtidele peab põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants (IRL) mõttetuks.

"Ma arvan, et me jõuame absurdini, sest ei ole mõtet kõike, mis pähe tuleb, omavahel suhtesse panna," ütles Pomerants ja lisas, et selline palgasüsteem oleks väga kunstlik, sest kogu maailma ei ole võimalik Exceli tabelisse mahutada.

"Mina endise sotsiaalministrina ei tunneks end väga halvasti, et haigekassa juht teenib sotsiaalministrist enam, sest haigekassa nii ära juhtida, et inimesed saaksid parimat arstiabi ja järjekordi ei oleks, on raske probleem," tõi ta näiteks.

Toimetaja: Marek Kuul



Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
Autoralli MM

uudised
Raua 22

Ehitaja omavoli viib Kadriorus ajaloolise hoone lammutamiseni

Tallinnas Kadriorus Raua 22 asuvat miljööväärtuslikku hoonet ootab ees lammutamine, sest möödunud sügisel eemaldas hoonet laiendama ja rekonstrueerima pidanud osaühing Hestlandia lubatust märksa enam seinu ning nüüdseks on selgunud, et olemasolevat hoonet enam säilitada ei saa.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: