Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist ({{commentsTotal}})

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Veel viie aasta eest tegelesid tsiviilhaiglad üht sorti traumadega, näiteks trepist alla kukkumise või autoõnnetustega ning ei pidanud tihti kokku puutuma massilise ohvrite hulga ja näiteks kuulivigastustega. Viimastel aastatel Euroopa kohale kerkinud terrorioht on asju aga muutnud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Viimase viie aasta jooksul on Euroopas tekkinud olukord, kus niinimetatud sõjavigastusi peavad ravima tsiviilhaiglad. Ja kui arstidel varem sellega kokkupuudet pole olnud, on neil väga raske sellega tegelda," ütles Lõuna-Aafrika traumakirurg Kenneth Boffard.

Tema sõnul on praktikad pidanud muutuma. Samal ajal muutuvad paljud sõjaväed Lääne-Euroopas väiksemaks ja ühiskond peab üha rohkem toetuma tsiviilhaiglatele, kel pole koolitust, et sõjaväemeditsiiniga hakkama saada.

Esmaspäeval Tartus alanud kursus on sellisel kujul Eestis esimest korda.

Traumakirurg Peep Talving ütles, et nii New Yorgis, Pariisis, Brüsselis, Stockholmis kui Barcelonas surevad inimesed massirünnakute tõttu.

"Eesti tõstab läbi selle kursuse oma taseme hoopis kõrgemale, hoolitsemaks raskesti vigastatud haigete eest," sõnas ta.

Spetsialistide sõnul on kõige suurem viga, mida tsiviilhaiglates praegu selliste ulatuslike katastroofide puhul tehakse, ebapiisav suhtlus kirurgide ja anestesioloogide vahel.

Norra anestesioloog Anders Holtan märkis, et kõige halvemini suhtlevadki omavahel kirurgid ja anestesioloogid, sest nad ei ole sellega harjunud.

"Patsiendid on alati pigem stabiilsed ja omavahel pole põhjust suhelda. Kommunikatsioonile keskendumine on selle kursuse põhiline fookus," nentis Holtan.

Muutunud traumakäsitlus on Euroopa haiglatele küll väljakutse, kuid seni ollakse kriitiliste olukordadega hästi hakkama saanud.

"Paljud arstid on ilmselt oma mugavustsoonist väljas olnud. Üldiselt olete te hästi hakkama saanud. Kas saaks ka paremini? Kindlasti," lausus Boffard.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: