Riias asuvas keskuses on alati oldud seisukohal, et propagandale propagandaga ei vastata. Kuid olukorda tuleb analüüsida ja valed avalikustada.

Riias kolm aastat tegutsenud keskus on üks 24-st NATO valdkondlikust kompetentsikeskusest. Sellega on liitunud 10 riiki, kolm - Prantsusmaa, Kanada ja Slovakkia - on ühinemisjärgus. Kõik riigid panustavad eelarvesse ja siin töötavatesse ekspertidesse. Eestist on seal ametis üks inimene, kuid näiteks Leedust ja Saksamaalt kaks. Kõige suurem on asukohamaa Läti osa, kes on palganud eksperte nii kohapealt kui ka teistest riikidest.

"Tegelikult see keskus pole NATO sõjalise juhtimisstruktuuri osa. Me oleme NATO sertifitseeritud, aga me kuulume nendele riikidele, kes siia panustavad," märkis NATO strateegilise kommunikatsiooni keskuse asedirektor Peeter Tali.

Tegu pole ööpäevaringselt tegutseva operatiivstaabiga. Siinsed eksperdid hindavad infovälja ja annavad soovitusi, kuidas käituda.

"Me oleme pigem arendus- ja nõuandev kompetentsikeskus. Siin on erinevate riikide kompetentsid ja erinevate valdkondade kompetentsid, mis puudutavad kommunikatsiooni. Siin on diplomaadid, süsteemiinsenerid, psühholoogiliste ja infooperatsioonide teavitustöö ohvitserid. Valdkonnad on erinevad, kuid me leiame sünergia. Koostöös see tuleb - viime läbi projekte, uurimistöid ja avaldame neid," selgitas Tali.

Brüsselis tegutseva rakkerühmaga teeb NATO keskus koostööd, kuid ühiseid uuringuid seni veel tehtud pole.

"Koostöö Euroopa Liidu rakkerühmaga on kahe eksperdibüroo vaheline - ühised projektid ja üritused. Eksperdid vahetavad omavahel teavet. Meie ülesanded kattuvad vaid osaliselt. Meie siin, strateegilise kommunikatsiooni keskuses uurime infovälja kui terviku mõju, mitte ainult selle vaenulikku osa," lausus keskuse vanemekspert Vineta Mekone.

Äsja lõppes Riias kinniste uste taga toimunud NATO strateegilise kommunikatsiooni keskuse juhtkomitee istung, kus kinnitati järgmise aasta tööplaan ja eelarve.

"Selle aasta juulis kiitis NATO sõjaline komitee heaks NATO strateegilise kommunikatsiooni poliitika sõjalisele struktuurile. Ja nüüd on vaja see poliitika ellu viia. Teine osa on koolitus ja treeningud. Ehk siis suured õppused. Järgmisel aastal toimuvat suurõppust toetame rohkem kui kümne erineva projektiga. Kolmas ülioluline valdkond on kõik, mis on seotud sotsiaalmeedia arenguga ehk sotsiaalmeedia kõlakambritega. Uurime, mis toimub digimaailmas, kuidas see mõjutab inimest, kuidas see mõjutab kommunikatsiooni. Ja sealt me peame välja tulema soovitustega. Kindlasti jätkame terrorismi kommunikatsiooni uurimisega. Järgmise aasta algul valmib üks kokkuvõte," rääkis Peeter Tali.

Tänu keskuse tööle teame, et suure osa Balti riikide venekeelsest NATO-teemalistest postitustest Twitterist teevad robotid, näeme, kuidas Venemaa kasutab propaganda ja valeinfo levitamisel näitlejaid. Suur osa keskuse uuringutest on avalikud ja üks populaarsemaid on neist on see väljaanne "Kui strateegiline kommunikatsioon naerab" ("Stratcom Laughs").