Rene Kundla: valitsus peaks arvestama vaid laekunud trahvirahaga ({{commentsTotal}})

Alkoholiaktsiisi laekumine ja tõus on viimastel päevadel tekitanud valitsuses parajat piikide murdmist. Valitsuse töörahu huvides ei peaks eelarves arvestama kodanike halbu kombeid neid prognoosides, vaid kasutada tuleks üksnes reaalselt laekunud raha.

Peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles nädal tagasi erakonna volikogul, et alkoholiaktsiisi tõus on vajalik alkoholitarbimise vähenemiseks. Jüri Ratas ütles järgmist: "Alkohol ei ole tarbekaup ega esmavajadus, selle liigtarvitamine lõhub meie peresid ja röövib inimeste elusid."

Olen Jüri Ratasega nõus, kuid sellisel juhul peab valitsus endale aru andma ka selles, et alkoholiaktsiis ei tohiks olla riigieelarve jaoks "esmatarbekaup". On ju kummaline, et valitsus planeerib eelarvesse inimeste pahesid ning kui inimesed ei rakenda neid vajalikul määral, siis tekivad valitsusperes vähese alkoholitarbimise tõttu tülid, mis röövivad aega.

Samamoodi ei tohiks olla ette planeeritavad tubakaaktsiis, hasartmängumaks, liiklustrahvid ja muu selline pahedest tulenev tulu. Ei peaks ju riigieelarvet tehes lootma inimestele, kes kasiinos olematu mänguõnne tõttu end purju joovad, liikluses kiiruse ületamisega vahele jäävad ja siis närviliselt suitsu tõmmates trahviotsust ootavad.

Selge on see, et inimesed siiski patustavad, kuid sellest laekuv raha peaks riigikassa jaoks olema n-ö tagantjärele arvestatav ehk näiteks 2020. aasta eelarvet vastu võttes saaks arvestada vaid selleks ajaks laekunud 2019. aasta paturahaga. Taibukamad kaasamõtlejad on jõudnud järeldusele, et kui me hakkame arvestama raha tagantjärele, siis jääb ju üks aasta laekumisi vahele. Usun, et paturahast vaba paastueelarve aasta tuleks kõigile kasuks.

Inimesed omalt poolt võiks aga jätta kurtmata, kui raske on nende elu, et nüüd peab sõitma Lätti alkoholi ostma. Vaadates sotsiaalmeedias sellelaadseid postitusi, taban end tahes-tahtmata mõttelt, et kas tõesti on neil inimestel kodus kõik niivõrd korras, et jääb aega ka alkoralliks. Kui see tõepoolest nii on, siis milleks kurta, järelikult oleme riigina jõudnud kunagi ihaldatud Soome heaolu tasemele.

Mõelge veidi sellele ajale tagasi, kui me seadsime endale põhjanaabreid eeskujuks, kuid samal ajal itsitasime vähem ja rohkem avalikult Soome vodkaturistide üle. Nüüd oleme ise muutumas lätlaste silmis samasugusteks. Võib-olla suudaksime minna hoopis teist teed ning tarbida alkoholi vähem, aga jätta sellest saadava tulu oma riigi eelarvesse.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: ERRi raadiouudiste kommentaar



ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised

Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: