Jääaugust ei või enam piiramatult ahvenat õngitseda ({{commentsTotal}})

Ahven
Ahven Autor/allikas: Jarko Jaadla

Detsembrist jõustub keskkonnaministri määrus, mille olulisim uuendus on ahvenapüügile seatav päevalimiit.

Jõustuva määrusega kehtestatakse harrastuskalastajatele ahvenapüügil õngpüünistega kaaluline piirang – ühel kalastajal on ööpäevas lubatud püüda kuni 15 kg ahvenat.

Keskkonnaministeeriumi teatel aitab muudatus ohjeldada talvel jäält püüdvaid ahvenapüüdjaid, kes püüavad suures koguses ning hiljem püütu raha eest realiseerivad.

„Kehtestatud päevane ahvenakvoot on piisav, et kalast jagub nii endale kui ka pidulaua katteks. Seega ei riku piirang harrastuskalastajate õigusi ega võta neilt ära õigusi kalapüügiga endisel viisil tegeleda,“ ütles keskkonnaminister Siim Kiisler ning lisas, et musta kalaturu ohjeldamiseks on päevakogus olnud jutuks varemgi ning nüüd oli tagumine aeg otsus ära teha.

Harrastuskalapüügi kvantitatiivuuringu põhjal püüavad harrastuskalastajad aastas merest ja Peipsi järvelt üle 800 tonni ahvenat. Kogus on suure tõenäosusega tegelikkuses suurem, sest aktiivseid harrastuskalastajaid on üle 60 000.

„Harrastuslik kalapüük ei tohiks olla midagi muud kui kirglik hobi ja mõnus ajaveetmine. Kui on soov kalakaupleja olla, siis tuleb seda teha kutselise kalurina, mitte hõlma alt,“ ütles Kiisler.

Määrusega kaasneb lisaks ahvenalimiidile veel mitmeid muudatusi kalastuskaartide osas. Näiteks kehtestatakse esmakordselt 2018. aastaks Võrtsjärvele nädalased kalastuskaardid kalapüügiks nakkevõrkudega, mis on jagatud järgmiselt - 25% kuuajalistest kaartidest jagatakse nädalastena kalastuskaartidena.

Püügitasude määramisel järgitakse sarnast loogikat nagu mere puhul, mistõttu tasu kuuajalise kalastuskaardi eest on 13 eurot ja nädalase eest 7 eurot.

Lisaks on ka õngejadaga püük mitte enam maakondade, vaid veealade lõikes jagatud. Nimetatud muudatusega ühtlustatakse õngejadaga püügiks lubatud kalastuskaartide andmine kaldavõrkude omaga. Muudatusega püügikoormust ei suurene.

Võrreldes 2017. aastaga pikendatakse kadiskapüügiks väljastatavate kalastuskaartide kehtivusaega senise 24 tunni asemel 48 tunni peale. Kahe aasta statistika näitab, et see püügivahend on hakanud tasapisi populaarsust koguma, mistõttu on kalastuskaardi pikendamine igati õigustatud. Tasu kalastuskaardi eest jääb samaks.

Toimetaja: Priit Luts



"Suud puhtaks" blogiülevaade: Eesti läbi välispilgu

Eestis elab kokku 192 erinevast rahvusest inimese, mistõttu võib julgelt öelda, et Eesti Vabariigi 100. juubelit tähistavad meie kõrval elavad inimesed, kelle soontes ei voola tilkagi eestlase verd. Milline paistab Eesti Vabariik inimestele, kes on asunud siia elama viimasel paarikümnel aastal? Mis on Eesti head ja vead? Räägime suud puhtaks!

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: