Raimonds Vejonis: meie riik on meie endi loodud ({{commentsTotal}})

Läti president Raimonds Vejonis märkis laupäeval Valkas Läti ajutise rahvusnõukogu auks püstitatud monumendi avamisel, et oma riiki pole lätlastele keegi kinkinud ning riik on nende endi loodud.

 

100 aastat tagasi koos olnud Läti ajutine rahvusnõukogu nõudis, et Kurzemest, Vidzemest ja Latgalest saaks ühe rahva maa - ühendatud Lätimaa ning ligi aasta hiljem oma riigi loomiseni viinud ajaloolise deklaratsiooni võttis rahvusnõukogu vastu praegu Eesti poolele jäävas tollases Walki linna raekojas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Laupäeva õhtul pärast teaduskonverentsi ja Latvija koori pidulikku kontserti suundus rongkäik eesotsas Läti presidendi Raimonds Vejonisega avama Valka kesklinna Läti ajutise rahvusnõukogu auks püstitatud monumenti.

100 aasta eest Walki kogunenud patriootidest ühiskonnategelased kuulutasid - on aeg, et Läti ader künnaks üles piiripeenrad, mille on teinud võõrad rahvad - venelased, poolakad ja sakslased, jagades maad kui röövsaaki.

"See mälestusmärk meenutab meile, kui keeruline oli Läti riiki luua," ütles president Raimonds Vejonis.

Skulptor Arta Dumpe loodud mälestusmärk kujutab üksteise ümber põimunud kolme võrset - Latgalet, Kurzemet ja Vidzemet - koos nende ajalooliste vappidega. Monumendi tipus olev päike sümboliseerib nii iseseisvuse hälli kui ka teed tulevikku.

"Kümmekond inimest kogunes siia ja nii hakati edasi viima mõtet, et tuleb võidelda oma riigi loomise eest," ütles skulptor Arta Dumpe.

Vähesed aga teavad, et Läti ajutise rahvusnõukogu ajalooline deklaratsioon "Välisriikidele ja -rahvastele" võeti vastu praegu Eesti poole jäävas Valga raekojas.

Toona oli see üks linn - Walk, mille lätlaste ja eestlaste vahel poolitamiseni jäi veel mitu aastat. Valkas üles pandud mitme Läti muuseumi ka eesti keelde tõlgitud ühisväljapanekul nähtub, et deklaratsiooni tekst, mille 100 aasta eest koostas rahvusnõukogu juhatuse liige, Läti kirjanik Karlis Skalbe, määratles oma riigi loomiseks peamised põhimõtted ehk maa olgu jagamatu ja riikliku korralduse määrab Asutav Kogu ehk rahva mandaat.

Valka omavalitsuse esimees Vents Armands Krauklis ütles, et nii toona kui ka nüüd on eesmärk, et suudaksime edukalt seista nii lätlaste kui ka eestlaste ja leedulaste huvide eest.

Iseseisev Läti riik kuulutati Riias välja 18. novembril 1918.

Toimetaja: Marek Kuul



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: