Eesti linnades süüdati advendiküünlad ({{commentsTotal}})

Pühapäeval on esimene advent, milega algab neljanädalane ettevalmistamise aeg, mil kristlik maailm ootab Kristuse sündi, paljudes Eesti linnades süüdati seetõttu esimene advendiküünal.

 

Kirikutes peeti pühapäeval esimese advendi jumalateenistusi ja süüdati esimene advendiküünal. Advendiaeg kestab neli jõulueelset nädalat ja sellesse jääb neli advendipühapäeva, vahendas "Aktuaalne kaamera".

EELK Nõmme Rahu Koguduse õpetaja Ove Sander ütles, et esimene advent kõneleb Kristuse tulemisest alanduskuningana, evangeeliumiks on tema sissesõit Jeruusalemma, teine advendipühapäev räägib Kristuse teistkordsest ehk taastulemisest, aegade lõpust ja igavesest elust, kolmas pühapäev on just pühendatud Kristuse vaimulikule tulemisele meie keskele ja siis räägitakse ristija Johannesest ja ettevalmistusest ja neljas pühapäev on pühendatud pühale perekonnale ja neitsi Maarjale.

Sanderi sõnul on need neli nädalat ettevalmistusaeg, et jõulude ajal rõõmu tunda. Tema soovitus on aeg maha võtta, eneses rahu leida ning sügavamalt mõelda.

"Kui meil on aega enese jaoks, kui me oleme endaga rahu teinud, oleme endaga rahul, küllap siis see rahu kiirgab meist välja. Kui me armastame ennast, siis on meil ilmselt ka jõudu teisi tähele panna ja ka teisi armastada," ütles Sander.

Traditsiooniliselt süütasid Tallinna praost Jaan Tammsalu ja linnapea Taavi Aas Raekoja platsil advendiküünla. Aasa kinnitusel oli just Tallinnas esimene avalik jõulupuu maailmas.

"Nii nagu rae raamatutes kirjas on, aastal 1442 rae arveraamatu järgi tasus raad Mustpeade vennaskonnale kantud puu eest ja arvatavalt on tegemistg esimese jõulupuuga, mis 1441. aastal siia väljakule üles pandi," märkis ta.

Tallinna praost Jaan Tamsalu soovitas võtta aega, et märgata seda, mis aasta jooksul on ehk märkamata jäänud.

Ka paljudes teistes Eesti linnades süüdati täna advendituled.

Toimetaja: Marek Kuul



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: