Poodide ja koolide tulekahjusignaalid viiakse häirekeskuse alt välja
Et kokku hoida päästeameti aega, ühendatakse koolide, kaubamajade ja hotellide tuletõrjesignalisatsioonid häirekeskusest lahti. Praegu saadavad automaatsüsteemid häirekeskusesse peamiselt valeväljakutseid.
Riik plaanib muuta päästeameti ülesandeid nii, et osa nendest võtab enda kanda erasektor, osa kohalikud omavalitsused. Ühtlasi ei võta häirekeskus tulevikus vastu automaatseid tuletõrjehäireid, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Kui koolimajas, hotellis, kaubanduskeskuses või suures büroohoones tulekahju süttib, läheb käima automaatne signalisatsioonisüsteem ning teade sellest jõuab automaatselt häirekeskusele ja mõne minuti pärast sõidab õnnetuspaiga poole tuletõrjeauto.
Läinud aastal sai häirekeskus selliseid automaatteateid 4295 korda, kuid päriselt oli tulekahjuga tegemist 46-korral.
Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Mari Tikan ütles, et kui taoline automaatne teatamine ära lõpetada, hoiavad päästemeeskonnad aastas kokku 100 ööpäeva jagu töötunde. Kunagi võis tema sõnul sellist automaatteavitust tarvis olla, aga nüüd piisab hoone valdajale telefoniäpist.
"Selleks ei peagi isegi tulema kodunt välja objektile, vaid lihtsalt rahulikult vaadatas valvesüsteemidest kaamerapilte, saame veenduda, kas meil on tegelikult tulekahju ja kui tulekahju oht on, siis me saame ise alarmeerida häirekeskust," ütles ta.
Ainus väike ebasoovitav mõju, mida siseministeerium automaatteavitussüsteemi kaotamisel näeb on see, et süsteeme hooldavad ettevõtted kaotavad oma sissetuleku.
Ministeerium töötab parasjagu välja teisigi seadusemuudatusi. Näiteks kui praegu peab eramajale ehitus- ja kasutusloa saamiseks ootama päästeameti kooskõlastust, siis tulevikus seda plaanide järgi enam teha ei tule.
"Hinnanguliselt peaks ühe inspektori kuu lõikes tema tööaega vabanema lihtsamate menetluste pealt kuskil kolm või neli päeva, mis tähendab ikkagi aasta lõikes väga suurt kokkuhoidu just lihtsamatelt menetlustelt, et siis keskenduda keerukamatele menetlustele," märkis Tikan.
Inimestele tähendab see, et tulevikus kontrollib nende ehitusprojekti ja valmis maja tuleohutust päästeameti asemel kohaliku omavalitsuse ehitusspetsialist.
Selle tarbeks koostab päästeamet omavalitsustele konkreetse juhendi ja kui spetsialist asjas ikkagi kindel ei ole, saab ta loa taotlejalt nõuda, et see telliks küttesüsteemile tuleohutusauditi, kuid see võiks aga Tikani sõnul erandiks jääda.
"See auditeerimise pool on pigem jäetud sellisteks juhtudeks, kus tegemist on vanemate majadega, kus on tehtud rekonstrueerimistöid, aga neid küttesüsteeme ei puututa. Kui me tahame ikkagi olla kindlad, et ka see küttesüsteem on tuleohutu, siis sellistel juhtudel, me näeme ette, saab selle küttesüsteemi tuleohutust tõendada," ütles ta.
Kolmas oluline muudatus puudutab rutiinset tuleohutusjärelevalvet, mida päästeamet teeb aastas ligi 5000 objektil. Vaja oleks külastada aga vähemalt 8000 objekti.
Ministeeriumi soov on, et tööstushoonetes, garaažides ja suurtes büroohoonetes saaks järelevalvet teha ka tuleohutusettevõtted.
Juhul, kui päästeamet enda kontrolliga mõnda neist hoonetest kolme aasta jooksul ei külasta tuleb hoone omanikul tellida kohale eraekspert. Samas mujal, näiteks koolides ja haiglates, jääks järelevalve ikkagi päästeameti vastutada.
"Kui me räägime tööstusest või ka büroohoonetest, siis üldjuhul on nendel objektidel isikud, kes teavad seda objekti hästi. Ja üldjuhul on nad võimelised ise evakueeruma. Aga kui me räägime majutusasutusest või me räägime haiglatest või lasteaedadest, siis sellistel objektidel võivad olla inimesed, kes ei tunne neid objekte, võivad olla evakueeritavad sellised, kes vajavad lisaabi. Ja just selle pärast on haiglad ja majutusasutused, koolid ja lasteaiad, aga ka kaubanduskeskused päästeameti kõrgendatud tähelepanu all," ütles Tikan.
Toimetaja: Marek Kuul