Välkõppekogunemisele tuli üle 500 reservväelase ({{commentsTotal}})

{{1512638640000 | amCalendar}}

Jõhvi linnakusse kogunes üle 500 reservväelase, et osaleda välkõppekogunemisel Okas, mis testib kaitseväe valmisolekut üksuste kiireks formeerimiseks.

Hommikul oli kohale tulnud 500 inimest ja veidi peale ning number suurenes jooksvalt, rääkis ERR-i raadiouudistele leitnant Simmo Saar. Tema sõnul oli osa inimesi teatanud hilinemisest. Kaitsevägi aktsepteeris hilinemisest teatamist ning ootas nad ära.

Jõhvi linnakusse kogunenud mehed said esmalt kätte vormiriided, varustuse ja relvad. "Pärast seda algab sõdurioskuste meeldetuletamine ehk nad kõigepealt saavad ohutustehnilise instruktaaži, seejärel läbivad taaskord relvaõppe, teevad väiksemad lahinglaskmised ja harjutavad tegutsemist üksuse koosseisus," selgitas Saar õppekogunemise edasist käiku. Kavas on ka taktikaõpe.

Kaitsevägi kutsus sel nädalal lisaõppekogunemisele Okas 1. jalaväebrigaadi 13. jalaväepataljoni reservväelased, kokku 669 reservväelast.

Kaitseväe väljaanne Sõdurileht teatas neljapäeva hommikul, et kohale tuli tähtajaks ehk kella 9-ks üle 500 mehe.

1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Veiko-Vello Palm ütles kolmapäeval, et 6.-10. detsembrini toimuv lisaõppekogunemine ei ole reaktsioon mingile konkreetsele julgeolekuolukorra halvenemisele maailmas.

"Pigem on see tingitud üldisest paari viimase aasta jooksul toimunud olukorra kehvenemisesst," tõdes ta.

Palmi sõnul on õppuse eesmärk kontrollida, kas meie sõjavägi ikka toimib, kas meie plaanid ja süsteemid toimivad ning avaldas lootust, et õppekogunemisele kutsutud ka suuremas osas kohale tulevad.

Kolonelleitnant: kutse peab olema paremini sõnastatud

Viru jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Arno Kruusmann tunnistas "Aktuaalsele kaamerale", et üks esimestest õppusel saadud kogemustest oli see, et reservväelastele saadetud kutse peab olema paremini sõnastatud.

Kolmapäeval saadetud teatest jäi mulje, et õppusel osalejaid oodatakse Jõhvi neljapäeva hommikul kella 9ks. Tegelikult oldi vastuvõtuks valmis juba alates kutse saatmisest. Samas on õppustega võimalik liituda ka reedel.

"On juba olnud helistamisi ja küsitud, kas ma võin tulla reedel. Kõik on saanud vastuse, et tulge kohale ja olete oodatud," kinnitas Kruusmann.

Möödunud öösel kella 1-ks oli kohale saabunud 73 reservväelast, nende seas ka Kristjan Kullerkupp, kes tuli koos üheksa kaaslasega liinibussiga Tallinnast.

"Ilmselt homme hommikul oleks siin olnud selline segadus. Täna hea rahulik kohale tulla, näeb juba ära vanu nägusid ja uusi nägusid. Sihuke kerge ärevus on sees. Eks on näha, mis saab," rääkis Kullerkupp öösel.

Enamik osalejatest saabus Jõhvi neljapäeva hommikul. Osad pidid oma muu elu ümber korraldama.

"Natuke tööalaselt ja ka harrastusalaselt - kõike pidi ringi tegema," sõnas Jevgeni Sarri.

Mairo Einardi sõnul ei osanud ta õppustelt esialgu midagi oodata. "Ei kujutagi ette, kuhu nad saadavad, kas metsa või midagi iganes. Ei oskagi midagi mõelda," rääkis ta.

Jonathan Karu sõnul tuli kutse suhteliselt ootamatult. "Keset ülikooli loengut öeldi, et pean kohale tulema. Jah, oli ootamatu," ütles Karu, kes ootas õppusel näha vanu sõpru, kellega koos sai aega teenitud.

Kohale tulnud reserrvväelasi ühendab soov teha õppuse ajal pauku ja seda nad nelja päeva jooksul peaks ka saama.

"Kõik reservväelased, kellele on väljastatud käsitulirelv, saavad lasta. Lisaks oleme planeerinud tankitõrjerelvade ja 120 mm miinipildujate laskeharjutused," selgitas Kruusmann.

Õppuse korraldajad tunnistasid, et nii mõnelegi kutsutust tekitas peavalu õppustele pääsemiseks liiklusvahendi leidmine, mis andis mõtte, et tulevikus võiks suurematest keskustest olla õppusepaika organiseeritud eritransport.

"Ringvaates" rääkis reservväelaste õppusest Okas staabi- ja sidepataljoni teavituskeskuse produtsent Kerli Dello:

Toimetaja: Priit Luts, Mirjam Mäekivi, Merili Nael



Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
Autoralli MM

uudised
Raua 22

Ehitaja omavoli viib Kadriorus ajaloolise hoone lammutamiseni

Tallinnas Kadriorus Raua 22 asuvat miljööväärtuslikku hoonet ootab ees lammutamine, sest möödunud sügisel eemaldas hoonet laiendama ja rekonstrueerima pidanud osaühing Hestlandia lubatust märksa enam seinu ning nüüdseks on selgunud, et olemasolevat hoonet enam säilitada ei saa.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: