Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja, Poola endine peaminister Donald Tusk võttis nimelt hiljuti sõna nn põgenikkvootide vastu ja nentis, et tegu on olnud meetmega, mis on olnud ebaefektiivne ja mis on tekitanud Euroopas ka palju tüli ning lõhestumist. Mitmed Lääne-Euroopa riigid ning Euroopa Komisjoni migratsioonivolinik Dimitris Avramopoulos on aga Tuski seisukohta kritiseerinud ja öelnud, et see on vastuvõetamatu ja "mitteeuroopalik", vahendavad Financial Times, EUobserver ja Politico.

Igal juhul on retoorika olnud enne neljapäeval algavat ülemkogu üsnagi terav ning hiljem muutis oma seisukohti mõnevõrra pehmemateks. Samas ütles ta juba oktoobris, et kohustuslikel põgenikekvootidel pole tulevikku.

"See on olnud juba pikka aega erimeelsuseks EL-i lääne- ja idaosa vahel," tunnistas üks diplomaat riigist, mis põgenikekvoote toetab. "Me peame midagi tegema, et selle asjaga tegeleda. Me peame olema valmis järgmiseks rändekriisiks."

Migratsioon kerkis EL-i kõige kriitilisemaks teemaks pärast seda, kui 2015. ja 2016. aastal saabus Euroopasse kokku rohkem kui 2,5 miljonit varjupaigataotlejat. Kuigi saabujate arv on praeguseks oluliselt vähenenud tänu Türgi ja hiljem ka Liibüaga sõlmitud lepetele ja sinna eraldatud toetusprogrammidele, on Brüssel kutsunud liikmesriike tegema rohkem, et olla valmis võimalikuks järgmiseks rändekriisiks.

Donald Tusk on varem avaldanud soovi, et mingi konsensus tuleks selles küsimuses leida järgmise aasta juuniks.

Üks teine diplomaat selgitas, et kui Tuski ettepanekuid käesoleval nädalal arutama hakati, võtsid nende vastu sõna kvoote pooldavad Lääne-Euroopa riigid nagu Saksamaa, Rootsi, itaalia ja Holland. Poola, Ungari ja Tšehhi Vabariik olid omakorda vastaspoolel kõige aktiivsemateks.

Migratsioonivolinik Avramopoulos võttis omakorda teravalt sõna teisipäeval ja süüdistas Tuski "Euroopa projekti peamise tugisamba ehk solidaarsusprintsiibi" õõnestamises.

"President Tuski poolt ette valmistatud dokument on vastuvõetamatu," rääkis ta. "See on Euroopa-vastane ja eirab kogu seda tööd, mida me oleme viimase paari aasta jooksul koos teinud."

Tuski plaani toetajad aga rõhutasid, et see on otsekohene tõdemus, et Euroopa Liit on migratsiooni küsimuses lõhestunud ning osa riike lihtsalt ei ole valmis varjupaigataotlejaid vastu võtma.

"Mõlemad pooled on teineteisest juba väga kaugel ning tundub, et seal ei ole väga palju ruumi kompromissiks," ütles üks kvootidevastane diplomaat. "Ma ei usu, et lepitamine saab olema lihtne."

Osa Tuski ettepanekute toetajatest juhivad tähelepanu ka sellele, et põgenikekvoodid on andnud vastupidise tulemuse ning võimaldanud autoritaarset stiili harrastavatel valitsustel Budapestis ja Varssavis näidata end kui EL-i poolse sekkumise ohvreid.

"Ümberpaigutamine pole tegelikult aidanud," selgitas üks Tuski ettepanekuid toetanud diplomaatidest ja juhtis tähelepanu ka sellele, et majandusmigrante Komisjoni kvoodiplaan ei arvestanud. "See oli EL-i resolutsiooni meede, kuid see ei olnud kunagi lahendus."

Kohustusliku kaheaastase ümberpaigutamisprogrammi ja kvootide vastu olnud Visegradi riigid, kes on selles küsimuses Komisjoniga ühel või teisel viisil ka kohtus vaidlemas, kohtuvad peagi Itaalias - ehk ühes rändekriisist kõige rohkem puudutatud riigis - et mingit ühist keelt leida.

Olukorra teeb aga keerulisemaks asjaolu, et järgmise aasta alguses toimuvad valimised nii Ungaris kui ka Itaalias ning sealsed valitsused pole seega eriti valmis lähiajal mingeid järeleandmisi tegema.

Eesistujariik Eesti esitles omakorda novembri lõpus EL-i riikide valitsuste esindajatele ettepanekut, mis välistab kohustuslikud põgenikekvoodid järgmise rändekriisi lahendusena. Kompromiss pakub liikmeriikidele võimaluse rändekriisi puhkedes põgenike ümberpaigutamise asemel panustada piirivalvurite ja raha saatmisega kriisipiirkonda.