"Pealtnägija": politseiuurimise käigus arestitud auto pandi müüki ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Politsei arestis Missos elava Innar Käisi auto põhjendades seda asjaoluga, et see on aastate eest varastatud. Auto seisis poolteist aastat politsei parklas, kuni ühel päeval pandi see oksjonil müüki. Tegemist oli osaga viimase aastate suurimast autovaraste juhtumist, kus on 100 episoodi ja 40 kahtlusalust.

Läti ja Venemaa piiri lähedal Missos elav Innar Käis soetas endale 2014. aastal ühelt tere-tuttavalt valge väikebussi Volkswagen Caravelli.

Paberite kohaselt oli masin, numbrimärgiga 250BAJ, 2000. aasta väljalase ja Eestisse toodud 2007. Register näitas, et Innar on Eestis masina kolmas omanik. Aastate jooksul läbis masin korduvalt rutiinse kontrolli.

Käisi sõnul viis ta 2016. aasta aprillis politsei palvel bussi Luhamaa tollipunkti aeda, kuhu see seisma jäi. “Helistasin iga kuu, mõni kord kaks korda, uurijale, vanemuurija Olga Kavalerovale, koguaeg üks ja sama vastus: meil on ainult üks töötaja ja töö maht on nii suur, meie ei oska teile praegu midagi konkreetset öelda,” sõnas ta.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre nimetas protsessi venimist kahetsusväärseks.

Tänavu augustis ehk aasta ja neli kuud hiljem kadus masin Luhamaa parklast ja pandi müüki.

Sellgus,et politsei andis auto If Kindlustusele, kes seda nüüd oma lepingupartneri kaudu müüb.

Asjaolusid lähemalt uurides selgus, et auto varastati juba 14 aastat tagasi.

Kindlustusfirma abil selgus, et Volkswagenit ei toodud Eestisse 2007, nagu tema paberid näitasid, vaid ta varastati ühel 2003. aasta novembriööl Tallinnast Lastekodu tänava hoovist. Kuna masinal oli kasko, hüvitas IF selle tollasele omanikule. Auto ise kadus nagu tina tuhka ja kindlustusfirma mattis maha lootuse see tagasi saada.

If Kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juht Taavi Kiibus rääkis, et eelmise aasta novembris võttis kindlustusega ühendust politsei. “Politsei andis teada, et ta on selle auto üles leidnud ja päris meie käest, kas oleme kannatanule raha välja maksnud ja kas soovime seda sõidukit tagasi saada,” rääkis Kiibus.

Dokumente ja registreid lähemalt uurides õnnestus kokku panna pilt, kuidas 2003 aastal varastatud Volkswagen Caravelle oli paberite järgi justkui aasta võrra noorem - esmane registreerimine aastal 2001 ja toodud Rootsist aastal 2002.

Innari kasutuses olnud kaubik ilmus uuesti Eesti registrisse aastal 2007 ja siis eeldatavalt mõnelt päriselt kuskil välismaal ringi sõitvalt autolt võltsitud uue VIN koodi ja andmetega. Esmane registreerimine nüüd dokumentides aasta 2000, päritolu riik Prantsusmaa.

Ainus detail, mis ei klapi – dokumentides on Caravelle automaatkäigukastiga, päris elus manuaal. Seetõttu on võimalik, et kusagil Euroopas sõidab tänaseni ringi sama VIN-koodiga Volkswagen Caravelle.

Riigiprokuratuuri järelevalveosakonna juhtiv riigiprokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaare sõnul on tegemist on kriminaalasjaga, kus on üle 100 sündmuse, kus on üle 40 kahtlustatava ja kus on väga palju autosid.

Selgus, et Innari auto on osa viimaste aastate ühest suurimast autovaraste ja -petiste bande uurimisest. Grupeering, mille ninameheks peetakse 62-aastast Mart Tõnusood, tegeles autovarguste, masinate üle piiri smugeldamisega, uue identeedi hankimise, VIN-koodide võltsimise, kindlustuspettuste ja väidetavalt isegi altkämaksu andmisega.

Mõned sama grupeeringu liikmetest mõisteti süüdi juba 2012 fantoomaautode liisingufirmadele müümises. Uurimine on nii massiivne, et seda tehti mitmes jaos ning Tõnusoo ja tema 13 kamraadi asi oli ka detsembri esimesel päeval Harju maakohtus, süüdistatuna kelmustes, kus smugeldati Eestisse neljarattalisi Soomest ja Saksamaalt. Innari õnnetu Volkswagen on aga osa juba järgmisest süüdistusest, mida samade meeste suhtes ette valmistatakse, mistõttu uurijad ei taha sel pikemalt peatuda.

Käisil on küll hea meel, et kurjategija saab karistuse, aga temalt võetud masina ümber valitseb endiselt suur segadus, kasvõi see, kellele masin kuulub.

If Kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juht Taavi Kiibus ütles, et juriidiliselt kuulub see auto IF kindlustusele. “Selline märge on ka maanteeametis,” ütles ta.

Innar Käisi tütar Karen Käis ütles, et pärast “Pealtnägija” poole pöördumist tuli prokuratuurist ka vastus.

Selgus, et kui politsei pika viivitusega Innari bussile ekspertiisi ära tegi, arvas uurija eksklikult, et see tuleb anda tagasi kindlustusele, kes selle aastate eest hüvitas.

Lühidalt kokku võttes - politsei asus oma otsusega kohtu asemele ja määras, kes auto endale saab. Prokuratuuri hinnangul talitas politsei sellega valesti ja alustada tuleks distsiplinaarmenetlust.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre ütles, et kõik omandi küsimused on väga keerulised. “On väga konkreetselt vaja väljendada oma soovi. Tema väljendas oma arvamust, et tema on heauskne ostja ja tema ei tea mitte midagi sellest, et sõiduk on varastatud, aga ta ei kordagi ei andnud meile teada, et ta omandi vaidluses osaleb ja vaidlustab selle,” sõnas Tambre.

Kuigi Käis helistas iga kuu uurijale, kirjutas kirju ja puuris kõikvõimalikes ametkondades, ütleb politsei, et nemad ei saanud aru, et mees tahab autot tagasi saada. Kui Innar käis ülekuulamisel, siis ütles ta suusõnaliselt, et peab end bussi heauskseks omanikus, aga pensionärist pottsepp ei teinud selle kohta ülekuulamise protokolli lõppu, siia lahtrisse, kirjalikku avaldust.

“Kui lõpus on rida, kas teil on taotlusi, siis ta kirjutab, et taotlusi ei ole. If kindlustus teeb konkreetse taotluse, kusjuures see on tekstis sees. See peaks väga konkreetselt olema fikseeritud,” ütles Tambre.

Ometi tunnistas politsei, et ka nemad eksisid ja uurija pidanuks Innarile, kes ei ole harjunud igapäevaselt pikki keerulisi menetluspabereid läbi närima, veel enam selgitama tema õigusi ja võimalusi ning Urmet Tambre sõnul vaadatakse selle kriminaalmenetluse enam kui 100 asja veel korra üksipulgi üle.

Paradoksaalselt tekib aga küsimus, kas iga teine, kes oleks Innari kombel, selle auto kolm aastat tagasi soetanud, oleks üldse saanud midagi teisiti teha, arvestades ka seda, et maanteameti e-teeninduse otsingu järgi on auto igati tipp-topp korras ja kelmid paberid briljantselt vormistanud?

“Hea küsimus. Ma ei taha öelda, et ta midagi valesti oleks teinud. Selleks on meil ju kõik need auto ülevaatused mõeldud, et inimene saaks kindluse, et tõepoolest, see mille ta on omandanud, on ka õige,” vastas Dilaila Nahkur-Tammiksaar.

Kuigi asjapulgad soovitavad kontrollida tausta, näitab Käisi juhtum, et kasutatud auto ostmine on ikkagi natuke nagu vene rulett. Kokkuvõttes on see veel kord näide, kuidas lihtne inimene ei saa selgeid vastuseid enne, kui “Pealtnägija” asja vastu huvi tunneb. Pika tegelemise lõpuks võttis IF bussi müügist maha ja teatas, et on nõus bussi härrale loovutama. Kas viimane aga seda enam tahab on iseasi, sest pika ootamise jooksul jõudis mees endale juba uue valge bussi soetada.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: