Putin kurtis suurel pressikonverentsil, et tal pole tõsiseid vastaseid
Venemaa president Vladimir Putin andis neljapäeval iga-aastase suure pressikonverentsi, millest võttis osa ka ERR-i Moskva korrespondent Anton Aleksejev, kes teeb ülevaate õhtuses "Aktuaalses kaameras".
Tänavusele pressikonverentsile oli akrediteeritud rekordarv ajakirjanikke - 1640. Nende seas on telekanalit Dožd esindav Ksenija Sobtšak, kes on samuti teada andnud kandideerimisest presidendiks. Sobtšak selgitas teda piiranud ajakirjanikele, et osaleb pressikonverentsil ajakirjanikuna eelkõige seetõttu, et vastaskandidaadina pole tal võimalik Putiniga debatti pidada.
Eesti aja järgi kell 11 alanud pressikonverentsist võtsid Eesti poolelt osa ERR-i Moskva korrespondent Anton Aleksejev ning pisikese venekeelse internetiraadiojaama Raadio Paldiski eestvedaja Oleg Tesla.
Pressikonverents seekord rekordilise pikkusega ei olnud ning kestis kolm tundi ja 45 minutit. Üritust kandsid otse-eetris üle peamised Vene telekanalid. Tegemist oli Putini 13. taolise pressikonverentsiga.
Vladimir Putin teatas eelmisel nädalal, et kavatseb kandideerida kevadel presidendivalimistel veel üheks ametiajaks.
Täismahus videot pressikonverentsist (vene keeles) on võimalik vaadata SIIN.
Ingliskeelse tõlkega:
Interfaxi põhjalikku otseblogi saab lugeda SIIN.
ERR Moskvas: Putini kinnitusel Donbassi aladel Vene sõjaväge pole
Putin kordas pressikonverentsil, et Ukrainas Donbassi aladel ei ole Vene sõjaväge. Putini sõnul on seal sõjaväelised politseiüksused, mis kaitsevad kohalikke elanikke, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Presidendi pressisekretär Dmitri Peskov lubas pressikonverentsi eel, et Putin räägib oma tulevasest valimiskampaaniast ja järgmise ametiaja programmist.
Putin teataski, et Venemaa peaks olema tulevikku suunatud. Seejärel tuli küsimus USA presidendi Donald Trumpi suhetest Venemaaga, mida USA liidrile praegu ette heidetakse.
"Selle mõtlesid välja need, kes on Trumpiga opositsioonis ja tahavad, et tema töö ei oleks legitiimne. Need, kes seda teevad, tekitavad kahju riigi sisepoliitilisele
olukorrale. Nad ei austa valijaid, kes hääletasid tema poolt," vastas Putin.
Veel üks probleem on Ukraina, mis Putini arvates saboteerib Minski kokkuleppe täitmist ja Donbassi puudutava Venemaa resolutsiooni heakskiitmist ÜRO Julgeolekunõukogus.
"Põhimõtteliselt tahetakse seda territooriumi panna rahvusvahelise kontrolli alla. Me ei ole selle vastu. Aga selleks peavad Kiievi võimud kokku leppima Donbassi endaga. Täna nad sellest hoiduvad," rääkis Putin.
Veel puudutas Putin endist Gruusia presidenti Mihheil Saakašvilit. "Ma arvan, et see, mida teeb Saakašvili, on Gruusia ja Ukraina rahvastele näkku sülitamine. Kuidas te seda ikka veel talute? Ta oli ju iseseisva Gruusia riigi eesotsas, oli president! Nüüd ta jookseb väljakutel ja hüüab: Ma olen ukrainlane! Ega Ukrainas päris ukrainlast ei ole?" rääkis ta.
Saakašvili tuli jutuks ka siis, kui Putin vastas ajakirjanik Ksenia Sobtšaki küsimusele - miks ei lubata tuntud Vene opositsionääri Aleksei Navalnõid presidendivalimistel kandideerida.
"Need, keda te nimetasite, on Saakašvili Vene variant. Kas te tahate, et niisugused "saakašvilid" olukorda riigis destabiliseeriks? Tahate, et me elaksime Maidanist Maidanini? Et meil oleks ka riigipöördekatsed? Olen veendunud,
et enamus venemaalasi seda ei taha ega luba," vastas president.
ERR-i Moskva korrespondent Anton Aleksejev rääkis "Aktuaalsele kaamerale" antud lühiintervjuus, et esimest korda oli suurel pressikonverentsil kaks presidendikandidaati - Vladimir Putin ja Doždi ajakirjanik Ksenija Sobtšak. Aleksejevi sõnul tundus mõnele saalis viibinule, et tegemist oli justkui esimese presidendikandidaatide valimisdebatiga.
Ajakirjanikud saalis aplodeerisid valjult Putini vastuste peale. Aleksejevi sõnul olid aplausid nii sagedased, et tal tekkis tunne, kas kõik saalis ikka olid ajakirjanikud.
"Pärast nii Lääne kui ka Vene kolleegidega arutasime, kui nägime, kuidas saal hakkas plaksutama ja isegi hüüdma, kui Ukraina ajakirjanik küsis, millal "te viite oma mehed minu riigist välja", siis jõudsime järeldusele, et ajakirjanikud saalis olid ikka vähemuses," rääkis Aleksejev.
Valik Putini vastuseid:
* Presidendikandidaat Ksenija Sobtšak küsis Putinilt konkurentsi kohta presidendivalimistel ehk teda huvitas, miks valimistel ei lasta osaleda Aleksei Navalnõil. Küsimust esitades kasutas Sobtšak kusjuures Navalnõi poolt soovitatud formuleeringut, mis tähendas, et vastates ei saanud piirduda tõdemusega, et Navalnõi on kohtus süüdi mõistetud ning seadused ei luba tal kandideerida.
Putin võrdles vastates Navalnõid Gruusia ekspresidendi Mihheil Saakašviliga ja küsis Sobtšakilt, kas viimane tahaks, et riiki destabiliseeritaks ja leiaksid aset riigipöördekatsed.
"Kas te tahaksite, et avalikes kohtades jookseksid ringi inimesed nagu Saakašvili? Isikud, keda te nimetasite on samasugused nagu Saakašvili, lihtsalt Vene versioon. Ja teie tahate, et need "saakašvilid" destabiliseeriks olukorda meie maal? Kas te tahate riigipöördekatseid? Me oleme neid asju kõik kogenud. Kas te tõesti tahate selle juurde tagasi pöörduda?" rääkis Putin ja teatas, et võimud ei karda "tõelist poliitilist konkurentsi".
Sobtšaki küsimus ja Putini vastus:
Navalnõi teatas seepeale sotsiaalmeedias, et Putini vastus kinnitas seda, mis oli niigi selge - meetmed, mida rakendati tema tõrjumiseks presidendivalimistelt, olid poliitilise otsuse tagajärg. Navalnõi hinnangul tunnistas Putin sisuliselt, et "meie oleme võimul ja me otsustasime, et Navalnõi kandideerimine on halb idee".
И обратите внимание, что сегодня Путин впервые прямо признал, что недопуск меня на выборы - это осознанное политическое решение. Про всякий "суд и судимости" уже никто не говорит. Типа, вот мы власть и решили, что это вредно.
— Alexey Navalny (@navalny) December 14, 2017
* Presidendi sõnul on Venemaa võimude ja ühiskonna jaoks kõige olulisemateks väljakutseteks infrastruktuuri arendamine, tervishoid, haridus, kõrgetehnoloogia, tööviljakuse tõstmine ja kodanike sissetulekute kasvatamine.
* Putini arvates peab nii poliitikas kui ka majanduskeskkonnas olema konkurents. Ta lubas püüelda selle poole, et Venemaal oleks tasakaalus poliitiline süsteem.
* Opositsioonist rääkides leidis Putin, et "ei tehtaks ainult väljakutel kära" ja ei "räägitaks ainult režiimist", vaid tehtaks reaalseid ettepanekuid, kuidas asju paremini teha. Ehk tema arvates pole tal tugevat vastaskandidaati, kes kõik teevad ainult palju müra ega paku rahvale eriti midagi. "Loomulikult on täna palju rahulolematuid inimesi. Kuid kui hakata võrdlema seda, et mida opositsioonijuhid pakuvad, eriti süsteemivälise opositsiooni omad, hakkab silma palju probleeme. Tegelikku agendat tuleb välja pakkuda, sellist, mida rahvas ka usuks."
* Aleksei Navalnõi, keda Vene võimud kohtuotsusele viidates ametlikult kandideerima ei lase, juhtis just neljapäeval tähelepanu oma valimisplatvormile, mille ingliskeelset lühikokkuvõtet saab lugeda ka Meduzas.
* Venemaa majandus on Putini sõnul kasvamas. "See on ilmselge fakt. Siin ei ole arvudega manipuleerimist. Majanduskasv on olnud 1,6 protsenti, tööstustoodang on samuti kasvanud 1,6 protsenti. Autotööstus, kergetööstus, põllumajandus on näidanud head kasvu."
* "Me oleme saanud üle kahest (majanduslikust) šokist - energiahindade järsust langusest ja välistest piirangutest ehk nn sanktsioonidest. Sanktsioonid ei omanud nii palju mõju kui nafta hind, kuid midagi nad tegid."
* "Meie areng on hakanud üha rohkem toetuma kodumaisele nõudlusele, mis on iga majanduse jaoks äärmiselt oluline."
* Presidendiks kandideerib Putin märtsikuistel valimistel sõltumatu kandidaadina ning ta loodab, et teda toetab rohkem kui üks partei.
* Putin ütles, et Venemaa kulutab järgmisel aastal relvajõududele 2,8 triljonit rubla. Presidenti kinnitusel see riigieelarvele koormaks ei ole ning ta kasutas võimalust tuletada meelde, et USA kulutab sellele valdkonnale ikkagi palju rohkem kui Venemaa. Samas on mitmed eksperdid juba aastaid nentinud, et kuigi ka Venemaa ametlikud riigikaitsele kulutatud summad on olnud suured, siis tegelik kulu on on veelgi suurem. Putin rõhutas ka seda, et Venemaal pole kavas minna kaasa "uue võidurelvastumisega".
* Putin ütles suhteid USA-ga kommenteerides, et tema ei ole see, kes peaks andma hinnangu oma kolleegi Donald Trumpi tööle, vaid seda peavad tegema ameerika valijad. Samas märkis ta, et Moskva on täheldanud märkimisväärseid saavutusi Trumpi administratsiooni poolt.
* Riigipea avaldas ka arvamust, et USA ja Venemaa peaksid lõpetama "loomade kombel kaklemise". Putini sõnul olevat ilmselge, et Trump ei ole võimeline "teatavate piirangute" tõttu parandama suhteid Venemaaga.
* Rääkides väidetavast Venemaa sekkumisest USA valimisprotsessi ütles Putin, et tegu on Trumpi vastaste poolt välja mõeldud lugudega ning et need väljamõeldised teevad kahju eelkõige USA-le endale. Putin rõhutas, et kohtumised erinevate saadikutega on tavapärane tegevus ka valimiskampaaniate ajal.
* Samuti väitis ta, et Venemaa meedia osakaal USA-s on väga väike võrreldes USA meedia mõjuga üle kogu maailma.
* Putin avaldas lootust, et Washingtonis kunstlikult tekitatud "spioonimaaniast" saadakse üle ja et kunagi Vene-USA suhted normaliseeruvad.
* Kui enne rääkis Putin USA-d tabanud "spioonimaaniast", siis hiljem väitis ta ise, et nn dopinguskandaali vilepuhujaks olnud Vene antidopinguagentuuri endine juht Grigori Rodtšenkov tegutsevat USA luure kontrolli all. Samuti avaldas ta veendumust, et dopinguskandaal on kunstlikult tekitatud enne Vene presidendivalimisi.
* Putin on kindel, et Venemaa on teinud kõik vajalikud sammud, et olla valmis tuleval suvel toimuvaks jalgpalli MM-iks.
* Pikemalt kommenteeris Putin ka olukorda Korea poolsaarel ja nentis, et praegused arengud annavad soovitule vastupidiseid tulemusi. Tema sõnul ei tunnusta Moskva Põhja-Korea staatust tuumarelva omava riigina, kuid ta märkis, et just USA olevat provotseerinud Pyongyangi seniseid kokkuleppeid rikkuma. Igal juhul oleksid Putini arvates USA rünnaku tagajärjed katastroofilise, samuti ei suudaks USA kunagi üles leida kõiki sihtmärke, et Põhja-Korea ohtu neutraliseerida. Seega leidis Putin, et kõik osapooled peaksid maha rahunema, terve mõistus peaks võidule pääsema ning tulevikus teeb ehk ka Venemaa USA-ga Põhja-Korea teemal koostööd.
* Tulles tagasi Vene-USA suhete juurde, nentis Putin kahetsusega, et Washington on liigitanud Venemaa praegu Põhja-Korea ja Iraaniga samasse kategooriasse.
* Ukraina kriisis lasuvat Putini sõnul kogu vastutus probleemide eest Kiievil ning Ukraina valitsusel polevat tema arvates siirast huvi Minski rahuleppe tingimusi rakendada.
* Ka vangide vahetamisel olevat Putini sõnul Kiiev see, kes protsessiga venitab, mitte Donbassi võitlejad.
* Putin väljendas muret, et "ukraina natsionalistid" võivad Donbassis veresauna korraldada. Samas olevat sealsetel "rahvavabariikidel" piisav võimekus selline rünnak tagasi lüüa.
* Veel varasemate avalduste kordamist: "venelased ja ukrainlased on tegelikult üks rahvas" ja "Donbassis Vene sõdureid ei ole".
* Samas olevat Putin enda sõnul nõus sellega, et Ukraina areneks iseseisva riigina.
* Putin imestas, kuidas nii grusiinid kui ka ukrainlased kannatavad välja seda, et Mihheil Saakašvili mõlemas riigis neile näkku sülitab. Selle üle olevat Venemaa presidendil nii kurb meel, et lausa süda jooksvat verd.
* Putin sõnas, et hetkel ei ole tal veel valimisstaabi juhti ning ta ei ole sellel teemal ka veel lõplikku otsust langetanud. Meedias on varem spekuleeritud, et selleks võib saada tema administratsiooni juht, Eesti juurtega Anton Vaino.
* Valitsuse tööd peab Putin rahuldavaks, sest majandus on kindlale tõusule pööranud. Ta lisas, et hetkel on veel liiga vara hakata rääkima järgmise valitsuse koosseisu teemal.
* Poolast rääkides leidis Putin, et Varssavi peaks täiskasvanuks hakkama ja uue lehe pöörama. Tema sõnul süüdistused Smolenski lennukatastroofi puudutava vandenõu teemal mõisutsevastased. Ta avaldas veendumust, et selliseid tragöödiaid ei peaks poliitiliselt manipuleerima. Mingit plahvatust Poola presidendi lennuki pardal ei olnud, rõhutas ta. Poola-Vene suhted on Putini hinnangul olulisemad, kui Poola sisepoliitilised võitlused. Samuti väitis ta, et Poola on Venemaa-vastaste sanktsioonidega liitumise tõttu tõsist kahju kannatanud.
* Hiina jääb Putini sõnul Venemaa strateegiliseks partneriks valimistulemusest hoolimata - Moskva toetab Hiina seotust Venemaa projektidega ning arktiline meretee toob kasu nii Venemaale kui ka Hiinale.
* Süürias on Venemaa õigesti käitunud, USA aga valesti ning Washington pole võtnud kuulda ka Moskva häid nõuandeid, leidis Putin.
* Süüria humanitaar- ja rändekriisi Venemaa ja Süüria üksi lahendada ei saa. On vaja rahvusvahelist tuge, sõnas Putin.
Toimetaja: Urmet Kook, Laur Viirand