AK: koristamata maisipõld ei pruugi suurt kaotust tähendada ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Vihmaste ilmade tõttu koristamata jäänud saaki võib märgata paljudel põldudel. See tähendab põllumeestele rahalist kaotust ja rahuliku südamega nad jõululauas istuda ei saa. Halinga osaühingul õnnestus viletsale sügisele vaatamata siiski päris hästi hakkama saada.

Tallinna-Pärnu maantee ääres torkab silma suur maisipõld, kus põllumehel on tulnud ilmale alla vanduda. Halinga osaühingu juht aga kinnitab, et maanteeäärne põld jääb paljudele silma, aga tegelikult pole kaotus kuigi suur, maisist õnnestus neil koristada 90 protsenti, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Suhtarvud on sellised: Halinga külvas kevadel 370 hektarit maisi. Ja ainuke koht, mis on võtmata, on see põld, seda on kuskil kuus hektarit. Ta ei ole võtmata selle pärast, et me oleme lohakad, vaid selle pärast, et põld seekord neid masinaid ei kandnud. Väga paljud inimesed sõidavad mööda ja küsivad, kui hull olukord on," rääkis Halinga OÜ juhatuse esimees Raul Peetson.

Osa põllumehi ütleb, et nii hullu sügist nad ei mäletagi. Peetsoni arvates on vahepealsed head aastad meil halva meelest kustutanud.

"Ma arvan seda, et on olnud väga palju häid aastaid. Mina olen 69. aasta väljalase. Mina mäletan neid aegu, kus traktorid olid pidevalt põldudel, kelle töö oli kombainide väljatõmbamine. Ja on peale kasvanud terve põlvkond põllumehi, kes ei tea, kus otsast kombaini sikutada, sest aastad on kinkinud ilusad ilmad, ilusad sügised. See sügis oli küll natuke estreemne, aga ta meenutab ikkagi seda, et keegi meenutab seal, kes on tegelikult peremees ja kes tellib muusika," lausus Peetson.

Selle kohta, kas valitsus peaks hätta jäänud põllumehi toetama, on Peetsonil oma seisukoht.

"Väga paljud seisavad riigi pool, käsi pikalt ees. Eks riigil ole oma kohustused ajada. Aga võib-olla riiki päris kõiki asju kinni makma kutsuda, see nagu riigimehelikust vaatest kõige õigem mõte ei ole," sõnas Peetson.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: