Hooldamata korstnad põhjustavad põlenguid ({{commentsTotal}})

Kütteperiood kipub hooldamata korstende tõttu kaasa tooma põlenguid. Kuigi korstnapühkija kutsumine on ahiküttega majade puhul kohustuslik, eelistavad paljud oma korstent ise puhastada. Päästeameti kinnitusel võib selline teguviis aga kurvalt lõppeda.

Paari viimase nädala jooksul on Tartumaal toimunud mitu tahmapõlengut. Põhjused esmajoones selles, et korstnaomanikud on korstnad pühkimata jätnud või siis küll ise puhtaks pühkinud, kuid sealjuures tähtsaid detaile mitte märganud.

"Sageli inimesed ikka hooldavad ise, aga kohale lähed, siis vaatad, et on vaja üle teha," tõdes korstnapühkija Toomas Hansen "Aktuaalsele kaamerale".

"Kütteperiood on, jah, praegu täie hooga käimas ja paraku on sagenenud tahmapõlengud. Hea, kui need jääva korstnalõõri sisse, aga on ka juhtumeid, kus on tuli levinud korstnast väljapoole ehk siis majja," rääkis päästeameti Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Arvi Uustalu.

Päästeameti sõnul on umbes kolmandik kütteseadmetest korralikult hooldamata.

"On, jah, jäetud korstnapühkija kutsumata. Need nõuded kortermajades on, et igal aastal korra peab käima kutseline korstnapühkija. Eramajades peaks käima kord viie aasta jooksul kutseline korstnapühkija, ent igal aastal tuleb ka eramajas hooldada kütteseadmeid ja korstnaid," rõhutas Uustalu.

Sageli saadakse ise korstnapühkimisega isegi hakkama, kuid korstende tehniline seisukord vajab siiski spetsialisti pilku.

"Kuskil on mõni pragu sisse tulnud, korstnad on kulunud, seest on täitsa katki. Inimene võib-olla ei oska isegi vaadata sellise pilguga. Kui korstnas on pragu sees ja seal tahmapõleng tekib, siis sellest praost võibki põleng tekkida," hoiatas korstnapühkija Toomas Hansen.

Päästeamet paneb inimestele südamele ka seda, et hoolikas tuleb olla ehitusnõuete täitmisel ja pidada silmas, et kütteseadmete kuumad osad oleksid mõistlikus kauguses süttivatest materjalidest.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: