Galerii: Vabadussõjas võidelnuid mälestati vaikuseminutiga
Kolmapäeva ennelõunal tähistati vaikuseminutiga 98 aastat tagasi kehtima hakanud Vabadussõja relvarahu ja mälestati Eesti vabaduse eest võidelnuid.
Vabadussõjas võidelnute mälestamiseks heisati 3. jaanuaril riigilipud, kell 10.30 helisesid kirikukellad ning kaitseväe üksused ja Kaitseliidu malevad asetasid pärjad Vabadussõja mälestussammastele üle Eesti.
Tallinnas algas mälestustseremoonia Vabadussõja võidusamba juures kell 10.30, kus kõnelesid kaitseminister ning Tallinna Reaalkooli õpilaste ja Eesti Korporatsioonide Liidu esindajad.
Vaimuliku palve pidas Eesti Evangeelse Luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma ning kaitseminister, kaitseväe juhataja ja Kaitseliidu ülem asetasid Vabadussõja võidusamba jalamile mälestuspärjad.
Kaitseminister Jüri Luik meenutas, et Vabadussõda on Eesti ajaloos ainus sõda, kus võideldi oma lipu all, oma riigi eest ja see sõda võideti, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Tundkem rõõmu, et erinevalt sajanditagusest ajast ei pea Eesti rahvas täna seisma oma vabaduse eest rindel, relv käes. Kuid tuletagem ikka ja jälle endale meelde, et meie iseseisvus ei ole ega saa kunagi olema iseenesest mõistetav. Kogu rahvana peame olema valmis jätkuvalt seisma Eesti vabaduse eest, kui see on ohtu sattumas. Hoidkem siis üleval Vabadussõja vaimu ja mälestagem ja mäletagem langenud kangelasi ja kõiki teisi, kes on võidelnud vaba Eesti eest," kõneles minister.
Vabadussõja vaherahu tähistati mujalgi Eestis. Pärnus asetati pärjad Alevi kalmistul Vabadussõjas langenute ausamba jalamile.
Langenutele avaldasid asutust Pärnu linna, Kaitseliidu, Naiskodukaitse ning Eesti Lipu Seltsi esindajad.
Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist.
Eesti armee koos Soome ja mitme teise maa vabatahtlikega suutis rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda.
Alates 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asuala taas Eesti kontrolli all. Ka edasistes ägedates lahingutes ei suutnud Punaarmee Eesti sõjaväe ja rahva vastupanu murda.
Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu.
Eesti kaotas sõjas üle 6000 inimese, neist pea 4000 otseses lahingutegevuses.
Toimetaja: Marek Kuul