Kinni võetud vargajõugult ostsid tööriistu ka ehitusettevõtjad ({{commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Ehitusettevõtjad ostsid kokku ja võimalik, et ka tellisid vargajõugult suures koguses tööriistu ning ehitusmaterjale. Vargajõugu saagiks langes viimase aasta jooksul ligi pooltuhat kallihinnalist tööriista ja tegutseti nii Tallinnas, Harjumaal kui ka Soomes. Varastatud kraami ostjate seas olid ka miljoni euro suuruse käibega ehitusettevõtte omanikud.

Möödunud aasta kevadel tabas ehitusettevõtteid massiline vargustelaine, kurioossel kombel pandi kallihinnaline ehitustehnika pihta ka uue kohtuhoone ehituselt, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Politseil on sellistel puhkudel ikka kombeks vaadata oma kuldklientide ehk siis sarivaraste suunas. Sergei Holopov on selles vallas tuntud tegija - mees, kes teeb oma "tööd" kadestamisväärse pühendumusega ning kelle abil võiksid turvaettevõtted oma tehnika töökindlust testida.

"Hoolimata sünniaastast on ta tõesti 10 korda varem karistatud ja politsei on temaga alati arvestanud ehk ta on analoogsete kuritegude puhul alati nimekirjas," nentis Põhja prefektuuri kriminaalbüroo talituse juht Toomas Jervson.

"Talle esitatakse kahtlustus 32 episoodis, praeguste andmete kohaselt on ta müünud neid ehitustööriistu ettevõtjatele," lisas Põhja ringkonnaprokurör Diana Helila.

"Jah, väga kurb, et tõesti mõningad isikud neist omavad ehitusettevõtteid ja on korduvalt käinud ostmas," lisas Jervson.

Kinni võeti kaheksa inimest, kolm neist on vahi all.

"Nende hulgas on isikuid, kes panevad vargusi toime mitte ainult Eesti Vabariigis, vaid ka mujal Euroopas. Päris kuritegeliku ühendusega tegemist ei ole, tõepoolest on seal liider olemas, kuid puudub püsiv ühendus. Kõik need isikud, kellega koos ta pani vargusi toime, olid juhuslikud," selgitas Põhja ringkonnaprokurör Helila.

Kinnipidamised toimusid novembris, mistõttu on uurimine veel üsna algusjärgus ning politsei ja prokuratuur napisõnalised.

"Aktuaalsele kaamerale" teadaolevalt kahtlustust juriidilisele isikule täna veel esitatud ei ole ja nii saab vaid öelda, et varastatud kraam läks teiste hulgas kasutusse ettevõttes, mille käive ulatub miljoni euroni ning kokkuostjatena on kriminaalasjas kahtlustuse saanud ettevõtte omanikud.

Küsimusele, kas sellisel puhul võiks väita, et nemad esitasid tellimuse ja vargad läksid ja tõid ära, vastas kriminaalbüroo talituse juht Jervson järgnevalt: "Kaudselt on see ju alati nii olnud, et kui on nõudlus turul, siis on ka pakkumine."

Politsei asitõendite ladu on tänagi justkui ehituspood. Alates ATV-dest lõpetades lauamaterjaliga. Lihtsamalt öeldes objektilt pooltühja kaubikuga ära ei tuldud ja nii läks näiteks kaubaks ka tööriistadest märksa odavam kivivill.

"Politseil tegelikult on väga hea meel, et paljud ehitusettevõtted ja eraisikud on aru saanud sellest, et oma vara märgistamine annab olulise tõuke selleks, kui need ära varastatakse, siis politseil on lihtsam neid tuvastada ja täna võib öelda, et ainult üks kolmandik varastatud esemetest, mis ära võeti, on siin garaažis alles," märkis Jervson.

Ehk siis suur osa varaste abil omanikku vahetanud tööriistadest on leidnud tagasitee õigete omanike juurde. On ka juhuseid, kus asja tunnistavad omaks kolm erinevat inimest. Need aga, mis üheselt tuvastatavad ei ole, lähevad oksjonile ja raha riigi tuludesse.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: