Hollandi kohus kinnitas, et Stolitšnaja viinamark kuulub Venemaale ({{commentsTotal}})

Stolitšnaja viin.
Stolitšnaja viin. Autor/allikas: RIA Novosti/Scanpix

Venemaa riiklik ettevõte Sojuzplodoimport sai teisipäeval võidu Hollandi apellatsioonikohtus, kus tehti otsus, et Stolitšnaja viina kaubamärk kuulub Hollandi, Belgia ja Luksemburgi territooriumil neile, mitte aga firmale SPI Group’s Spirits International

Otsus, mis jättis kehtima ka Hollandi alama astme kohtu otsuse, on tõsiseks tagasilöögiks SPI Groupi jaoks, sest sarnaste hagidega on ettevõte silmitsi ka teistel turgudel, sealhulgas 13 EUroopa Liidu liikmesriigis, vahendas Reuters.

Kusjuures teisipäevane otsus läks veel kaugemale, kui 2015. aastal tehtud alama astme kohtu otsus, mis jättis SPI Groupile õiguse kasutada edasi kaubamärki Stoli. Värske kohtuotsusega kuulub ka see kaubamärk Vene riigiettevõttele.

Samuti peab Spirits International maksma Vene riigiettevõttele kogu kasumi, mille nad on Beneluxi riikides alates 1999. aastast teeninud Stolitšnaja, Koskovskaja ja Na Zdarovje kaubamärkide tooteid müües.

"Pärast 15 aastat kestnud kohtuprotsessi on nüüd kindel, et Venemaa kultuuriline pärand on seal, kuhu ta kuulub - Venemaal," kommenteeris otsust Sojuzplodoimporti esindav advokaat Joris van Manen.

Samas 2013. aastal lükkas USA kohus Sojuzplodoimport sarnase hagi SPI ja selle USA partnerite vastu väitega, et Sojuzplodoimportil pole õigust esindada USA-s Vene Föderatsiooni.

SPI Groupi kontrollib Venemaalt pärit suurärimees Juri Šefler, kes on varem väitnud, et ostis need kaubamärgid 285 000 dollari eest 1997. aastal.

Šefler, kellel on Forbesi andmetel vara rohkem kui kaks miljardit dollarit, lahkus Venemaalt 2001. aastal, kui sealne ülemkohus temalt mainitud viinamarkide õigused ära võttis.

SPI Groupi peamised tootmisüksused asuvad Lätis. Teisipäevane otsus keelab SPI-l oma toodangu puhul kasutada ka väljendeid "Venemaalt pärit" või "Imporditud Venemaalt".

Stolitšnaja on üks tuntumatest vene viinamarkidest, mille tootmist alustati juba 1901. aastal.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: