Eksport suurenes aastaga kaheksa, import üheksa protsenti ({{commentsTotal}})

Kaupade eksport suurenes 2017. aasta novembris võrreldes 2016. aasta novembriga kaheksa protsenti ja import üheksa protsenti, ekspordi ja impordi kasv oli ulatuslik, väike suurenemine toimus enamikus kaubagruppides.

2017. aasta novembris eksporditi Eestist kaupu 1,2 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,3 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 111 miljonit eurot, 2016. aasta novembris 94 miljonit eurot, teatas statistikaamet.

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid 2017. aasta novembris Soome 16 protsenti Eesti koguekspordist, Rootsi 12 protsenti ja Läti 10 protsenti.

Eksport suurenes enim Lätti (27 miljonit eurot), Saudi Araabiasse (23 miljonit eurot) ja Ameerika Ühendriikidesse (16 miljonit eurot). Väljavedu Lätti suurenes mineraalsete toodete (kütuselisandid, elektrienergia) ja transpordivahendite (sõiduautod) puhul, samuti suurenes põllumajandussaaduste (oder) väljavedu Saudi Araabiasse ning elektriseadmete (kommunikatsiooniseadmed) väljavedu Ameerika Ühendriikidesse. Eksport vähenes enim Rootsi (50 miljonit eurot), kuhu veeti vähem elektriseadmeid.

Kaupadest eksporditi 2017. aasta novembris enim elektriseadmeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning puitu ja puittooteid. Enim suurenes mineraalsete toodete (17 miljonit eurot), mehaaniliste masinate (16 miljonit eurot) ning puidu ja puittoodete (15 miljonit eurot) väljavedu. Samal ajal vähenes elektriseadmete (17 miljonit eurot) eksport.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus hõlmas 2017. aasta novembris 73 protsenti koguekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes kaheksa protsenti ja re-eksport üheksa protsenti.

Eesti päritolu kaupade eksport suurenes enim mineraalsete kütuste, teravilja ning puidu ja puittoodete kaubagrupis. Peamiste sihtriikide seas oli Eesti päritolu kaupade ekspordi osatähtsus suurim ehk üle 90 protsendi ekspordis Taani, Rootsi ja Norra.

2017. aasta novembris imporditi kõige enam kaupu Soomest ehk 13 protsenti Eesti koguimpordist, Saksamaalt 11 protsenti, Leedust üheksa protsenti, Lätist üheksa protsenti ja Rootsist üheksa protsenti.

Kõige rohkem suurenes import Rootsist ehk 25 miljonit eurot, Poolast 21 miljonit eurot ja Soomest 16 miljonit eurot. Rootsist imporditi enim transpordivahendeid (sõiduautod), Poolast keemiatööstuse toorainet ja tooteid (ravimid), Soomest mineraalseid tooteid (elektrienergia). Enim vähenes import Ungarist ehk viis miljonit eurot, kust toodi vähem elektriseadmeid.

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, transpordivahendeid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Enim suurenes keemiatööstuse tooraine ja toodete (31 miljonit eurot), transpordivahendite (28 miljonit eurot) ning mehaaniliste masinate (15 miljonit eurot) sissevedu.

2017. aasta novembris suurenes võrreldes 2016. aasta sama kuuga väliskaubanduse ekspordi mahuindeks neli protsenti ja impordi mahuindeks 20 protsenti.

Toimetaja: Marek Kuul



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: