Riigikogu valmistub Toompea lossi suureks remondiks ({{commentsTotal}})

Riigikogu on alustanud pikka protsessi hoones remondi alustamiseks ning reaalselt võib see alata nelja aasta pärast. Siis on aga võimalik, et kogu riigikogu kollektiiv peab aastateks kolima asenduspinnale.

Riigikogu hoone, mille esimene hoone ehitati 1230. ning viimane 1935. aastal, on mitmes asjas ajale jalgu jäänud. Kõige suuremad on probleemid kütte, ventilatsiooni ning valgusega, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Küttega on nagu ikka vanades süsteemides - see on ehitatud ammu, seda ei anna reglueerida, see on ebastabiilne. Seetõttu ongi, et osa hoone osadest on üleköetud, osa alaköetud - mõni inimene hoiab aknaid lahti, sest on palav, teised samal ajal külmetavad. See kindlasti ei ole tõhus ega efektiivne," selgitas riigikogu majandusosakonna juhataja Argo Koppel.

Nüüd on otsustatud, et käes on aeg sealsed töötingimused kaasajastada. Enne, kui üldse saab rääkida töödega alustamisest, tuleb läbida paras kadalipp, kuna hoone on muinsuskaitse all. Kõik need etapid kokku alates arhitektuuriajalooliste eritingimuste ettevalmistamisest kuni rahastuse saamiseni võtavad minimaalselt neli aastat. Siis on reaalne võimalus, et kogu riigikogu tuleb aastateks kolida asenduspinnale.

"Kui me liidame siia juurde ventialtsioonisüsteemi ja sel juhul ka kogu küttesüsteemi vahetuse - neid kahte tööd ei ole võimalik ühildada riigikogu tööga," ütles Koppel.

Selle peale, kust leiaks aastateks asenduspinna riigikogu kollektiivile, kelle kasutuses on Toompeal praegu üle 15 000 ruutmeetri pinda, on Koppeli sõnul veel vara mõelda.

Kui aga riigikogu kollektiiv Toompea lossi naaseb, ootab neid ees hoone, mis ei ole ainult parema kliimaga, vaid läbinud ka üleüldise sanitaarremondi.

Hoone all asub varjend, mis praegu oma olukorra tõttu seisab täiesti kasutuna, kuid kui juba remondiks läheb, on mõeldud, et võiks ka sinna ehitada mõne ruumi, mida saab kasutada.

Toimetaja: Merili Nael



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: