Justiitsministeerium viib kahju hüvitamise aegumistähtaja veerandsajandini
Justiitsministeeriumi eelnõu näeb ette jõustunud kohtulahendi või muu täitedokumendiga tunnustatud kahju hüvitamise nõuete aegumistähtaja pikendamise 25 aasta peale.
Seni kehtiva seaduse kohaselt aeguvad kõik täitedokumendiga tunnustatud nõuded ühepikkuse ehk 10-aastase tähtaja jooksul.
Eelnõu märgib, et kuigi üldiselt võib kehtivas õiguses sätestatud 10-aastast aegumistähtaega pidada asjakohaseks, siis on teatud hulk nõudeid, mille puhul see ei vasta täielikult ühiskonna õiglustundele ning mille puhul on mõistlik ja asjakohane seada esiplaanile kahju kannatanud võlausaldaja huvid.
Nendeks nõueteks on kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevad nõuded ja kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi alusel väljamõistetud nõuded.
Eelnõu teeb ettepaneku pikendada nende nõuete aegumistähtaega 25 aasta peale ja parandada sel viisil oluliselt võlausaldaja õiguslikku positsiooni.
Eelnõu eesmärk on luua olukord, kus õiguskorras ette nähtud täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg oleks õiglane ja arvestaks neid sisulisi põhjuseid, mis olid võlgniku vastu tekkinud nõude aluseks.
Eelnõu kohaselt soovitakse tugevdada aegumistähtaja pikendamisega võlausaldaja õigusi olukorras, kus võlgnik on talle tekitanud kahju õigusvastaselt võlaõigusseaduse tähenduses või mõne kuriteoga.
Eelnõu teeb ettepaneku kehtestada pikem aegumistähtaja kahele nõuetegrupile ehk kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevad nõuded ja kriminaalmenetluse raames esitatud tsiviilhagi alusel väljamõistetud nõuded.
Samuti ei loobutaks eelnõu kohaselt seejuures alates 2011. aastast kehtinud regulatsiooni loogikast nende olukordade puhul, mida võlaõigusseaduse koostamisel eelkõige silmas peeti ehk 10 aastaga aeguksid eelkõige olukorrad, kus võlgnik satub raskustesse võimalik, et kergekäeliselt võetud lepinguliste kohustuste täitmisega.
Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik riigikogu poolthäälte enamus.
Toimetaja: Marek Kuul