Joobes juhtidelt konfiskeeritud autode arv Eestis on aastatega kasvanud
Statistika näitab, et purjus juhtidelt konfiskeeritud sõidukite arv on Eestis viimastel aastatel liikunud tõusujoones. Kui 2015. aastal konfiskeerisid jõustruktuurid roolijoodikuilt 166 sõidukit, siis aasta hiljem juba üle 200.
Mullu oli konfiskeeritud sõidukite arv 216. Rääkides konkreetsetest näidetest siis Saaremaa politsei tabas eelmisel aastal varasemaga võrreldes küll vähem roolijoodikuid, kuid rohkem kriminaalse joobega roolijaid ning seal konfiskeeriti eelmisel aastal 11 autot ehk peaaegu üks auto kuus.
"Kui joobes juht on liiklusest kõrvaldatud ja tema taust auto konfiskeerimist võimaldab, siis auto politsei hoovi ka toimetatakse ja edasi on juba prokuratuuri ja kohtu töö, et kas auto jääb lõplikuks konfiskeerimiseks," ütles "Aktuaalsele kaamerale" Kuressaare politseijaoskonna juht Rainer Antsaar.
Kusjuures pole vahet, kas istuda purjus olles ise oma auto roolis või kõrvalistmel ja roolis on purjus juht - autost ilma võib jääda nii ehk teisiti. Prokurör Rainer Amuri kinnitusel on konfiskeerimise eesmärgiks võtta roolijoodikult ära võimalike edaspidiste kuritegude sooritamise vahend.
"Mis puudutab konfiskeerimist, siis karistusseadustik on suhteliselt lai - on võimalik konfiskeerida liisingusõidukite kasutusõigust, on võimalik konfiskeerida kolmanda isiku sõidukit, kui see isik aitab kuriteo toimepanemisele kaasa ehk annab näiteks joobes juhile sõiduki juhtimise üle," rääkis Amur.
Konfiskeerimine on prokuröri sõnul ainult üks meede, aga koos selle konfiskeerimisega tulevad ka veel vanglakaristused, sealhulgas tingimisi karistused, mõningatel juhtudel üldkasutatav töö, juhtimisõiguse äravõtmine.
Konfiskeeritud sõidukeid müüb politsei osta.ee keskkonnas. Mida müüa ei õnnestu, need toimetatakse metallikokkuostu. Seadus võimaldab siiski ka kurjategijal endal oma auto oksjonilt uuesti tagasi osta.
Toimetaja: Indrek Kuus