Et keel saaks selgeks: innukamad õpetajad katsetavad uusi metoodikaid ({{commentsTotal}})

Eestlased on maailmas üldiselt tuntud oma hea keelteoskuse pärast. Kas aga metoodika, kuidas me keelt õpime, on parim, et omandada lisaks grammatilistele oskustele ka suhtlemisoskus võõrkeeles?

Speakly on internetipõhine keeleprogramm, mis lubab keele selgeks õpetada saja tunniga. Samas, otsides internetist keeleõppeprogramme, leiab neid väga palju.

"Speakly onerinev peamiselt selle poolest, et kui sa hakkad mingit keelt õppima, siis sa õpid sõnu statistlise olulisuse järjekorras. Põhimõtteliselt õpid rohkem olulisi enne ja vähemolulisi hiljem ja tänu sellele tekib selline hästi lahe efekt, et mingil põhjusel ma arenen edasi palju kiiremini kui varem," kirjeldab keeleõppeprogrammi Speakly üks loojatest Ott Ojamets oma metoodika erinevust.

Ojametsa sõnul ajendas neid programmi looma see, et paljud inimesed ei kasuta aktiivselt keeli, mida nad on õppinud. Tänaseks on nad Speakly saatnud proovimiseks ka üldhariduskoolidele.

"Kui sa võtad mingi keeleõpiku lahti täiesti juhusliku koha pealt - kõigil inimestel on see kogemus olemas, et ma võtan selle lahti täiesti juhuslikust kohast - ja kui ma vaatan, et mis sõnad seal päriselt on vajalikud ja ma olen Pariisis või Milanos või ükskõik kus, siis reaalsus on see, et need sõnad, mida ma kasutaksin päriselt seal, sellel lehel ei ole neid väga palju," tõdeb Ojamets.

"Mul on omast kogemusest võtta kahe õpetaja näide, kus üks väga sügavalt toetus õpikule ja teine sunnib rääkima, mis on äärmiselt tähtis, et ma leian sealt tunnist selle partneri, kellega ma saan aktiivselt vestelda," jagab oma kogemust mitmekeelse perekonna ema Karin Zurbuchen, kes valdab ise mitmeid keeli ning neid keeli valdab ka tema 11-aastane poeg.

Ka poja puhul näeb Karin, et selgeks saavad need keeled, mis last ümbritsevad.

"See inglise keel on kiire tulema siis, kui tal on selleks oma sisemine siht. Nad armastavad väga Youtube'i vaadata, minu laps eriti, nii inglis- kui saksakeelset ja sealt tuleb väga palju ka passiivselt, mida ta saab hiljem aktiivselt kasutada," kirjeldab Zurbuchen.

Karola Velberg on tegelnud täiskasvanutele soome keele õpetamisega üle 15 aasta. Käesolevast õppeaastast õpetab ta meie põhjanaabrite keelt ka Tallinna ühisgümnaasiumis. Ta ütleb, et keeleõpe on uuel kursil juba mõnda aega. Kursil, mis sunnib rääkima.

"Sest et draamaõpe, kinesteetiline õpe, sugestiivne õpe, see kõik on uus trend praegu. Just keeleõpetajad kasutavada seda praegu," ütleb Velberg.

Haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Pirte Kärtner ütleb samuti, et keeleõpe on muutunud suhtlemispõhiseks. Vähemalt see peaks nii olema - reaalses elus sõltub kõik konkreetsest õpetajast.

"Kui tuua selline klassiruumi näide, siis väga kuulsast inglise hommikusöögist on võimalik õppida õpikust ja õpiku teksti kaudu, aga samas on õpetajatel võimalik kasutada projektorit ja arvutit ja vadata seda, kuidas kuulus Jamie Oliver teeb kuulsat inglise hommikusööki, mida ta sinna täpselt paneb," toob Kärtner lihtsa näite.

Soome keele õpetaja Velbergi sõnul toetavad õpetajaid sellel muutuste teel pidevad täienduskoolitused, kuid tahtmine on see, mis loeb.

"Paljud õpetajad ei tule sellega kaasa. Koolis õpetavad õpetajad näevad probleemi selles, et nii vähe on tunde ja nii palju on seda ainet, mida on vaja läbi võtta, et kui mul on vaja teha seda-seda-seda, mul on vaja valmistuda olüpiaadiks, eksamiks... Paljud leiavad nagu ettekäändeid, et seda mitte teha," tõdeb Velberg.

Piret Kärtner haridusministeeriumist nõustub, et probleem on olemas. "Kindlasti võib-olla sellised väga algajad õpetajad, võib-olla nende meetodite pagas ei ole nii suur ja võib juhtuda ka, et sellised väga kogenud õpetajad langevad rutiini ja õpetavad viisil nagu nad õpetasid 20-30 aastat tagasi," toob Kärtner näiteks.

Kärtneri sõnul panustab haridusministeerium taseme ühtlustamisse just erinevate koolituste näol.

"See on väga tore, et erasektor on tulnud kaasa formaalse õppe toetamisel ja ma ei näe probleemi, et sellised keskkonnad võiksid keeleõpet toetada. Täna ma näen, et see on pigem rohkem sellise iseseisva õppe osa," kommenteerib Kärtner Speakly programmi ja algatust.

Karola Velbegr ütleb, et paljud tema täiskasvanud õpilased küsivad programmide kohta, mis toetaks keeleõpet. Aga keeltekoolidega need otseselt siiski ei konkureeri.

"Tegelikult õpilased tahavad, et keegi suunaks neid kogu aeg ja aitaks neid, et sul oli vaja see teha või too teha. Et distsiplineeriks," kinnitab Velberg.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: