Riik ei näe võimalust Patarei kindlust eraraha toeta kiiresti korda teha
Sihtasutus Kalaranna Patarei soovib, et Patarei merekindlust ei müüdaks erainvestorile, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi sõnul tuleb lahendus leida kiiresti ning arvestades ettevõtmise mahtu, ei ole riigieelarvest selleks lähiaastatel kogu raha leida realistlik.
Riigikogu kultuurikomisjonis esmaspäeval peetud avalik arutelu oli ajendatud kollektiivsest pöördumisest „Patarei merekindlus on ohus".
Kalaranna Patarei esindaja Patrick Rang rääkis kohtumisel, et Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) ei ole kompleksi heaperemehelikult hallanud ning on lasknud sel laguneda. Pöördumise autorid leiavad, et uue detailplaneeringuga lubatud võimalused nagu uusehitised Patarei vahetus läheduses rikuvad pöördumatult kompleksi tervikliku üldilme.
Rangi sõnul tuleks Patareist arendada avalikku kasutusse jääv multifunktsionaalne kompleks, mille ankurrentnikeks oleksid muuseumid, mäluasutused ja uurimiskeskused, lisaks ka ärilahendused nagu poed, toitlustusasutused jms.
Kalaranna Patarei leiab, et Patarei kompleksi ei tohiks müüa erainvestorile, vaid luua arendamiseks eraldiseisev organisatsioon. See võimaldaks nende sõnul kaasata ka Euroopa Liidu toetusi ning säilitada Patarei peamiselt avalikus kasutuses olevana.
RKAS-i kinnisvaradirektor Timo Aarmaa ütles vastuseks kriitikale, et Patarei korrastamisse on igal aastal investeeritud keskmiselt paarsada tuhat eurot.
Aab: hoone peab igal juhul suuresti avalikku kasutusse jääma
Riigihalduse minister Jaak Aab tõdes, et lahendus tuleb leida kiiresti ja kui seda lähiaastatel ei suudeta, siis peab hoone konserveerima. Seda ei pidanud ta aga kõige paremaks lahenduseks. "Teine võimalus on leida võimalikult kiiresti kõige parem lahendus, et säiliks ajalooline kompleks ja see saaks kõigi, nii muinsuskaitse kui muude tingimuste poolest renoveeritud ja restaureeritud," märkis ta.
Hoone peab Aabi sõnul jääma suures osas avalikku ja ühiskondlikku kasutusse. See tähendab, et kui ka mõni erafirma seal toitlustust või majutusteenuseid pakub, siis peab vähemalt esimene korrus jääma avatuks ja kogu ala ei tohi suletud olla.
Variantide kaalumisel on räägitud erainvestori kaasamisest ja valitsuskabinetis leiti asja arutledes, et kui mõni muuseum sooviks Patareisse kolida, tuleb need huvid täpselt ära kaardistada. Aab rõhutas, et müügiprotsessi pole algatatud ja detailplaneering on kinnitamisel. Samuti ütles ta, et kui kaasatakse erainvestor, peab olema tagatud, et esimesena tehtaks korda ajalooline hoone.
"Ikka peab rahast ka rääkima. Kui meie riik oleks nii rikas, et need rahad nähtaks eelarves lähiaastail ette, võiks kaaluda, et riik ise on tuumikinvestor. /.../ Ma olen realist ja neid rahalisi võimalusi hinnates ja ajaperspektiivi, kus avalik sektor suudaks ise teha - mida me siis ära jätame, kas tõmbame teised objektid maha?" küsis ta. "Rahavoogu pole kuskilt nii palju võtta, et teha seda lähiaastatel ja korraga. Ega me heast elust ei mõtle erainvestorite kaasamisele".
Nõgene pakkus välja rahvusvahelise ideekonkursi
Kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene märkis, et avalik kasutus ei tähenda avalikku omandit - tihti on erasektor suutnud maailmas mälestisi väga mitmekesise ja hea sisuga väärindada.
"Sellistele ettepanekutele peaks olema avatud. Miks mitte teha rahvusvahelist ideekonkurssi arendajate vahel," pakkus ta välja.
Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie tõi välja, et petitsiooni koostajate eesmärki on võimalik täita olenemata omandisuhtest. Ta rõhutas, et ka praegu kinnitatud detailplaneeringu kohaselt peavad esimesed korrused kogu hoones jääma avalikku kasutusse.
Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd tõi välja, et oma olemuselt, suuruselt ja struktuurilt ei ole Patarei merekindlus klassikaline äriinvesteering ehk selle üheselt erakätesse andmine tõenäoliselt ei täida eesmärki kõige paremini ei avaliku kasutuse ega hoone restaureerimise seisukohast.
"Seetõttu avaliku sektori osalus kindlasti kas hanke ettevalmistamises, aga ka investeeringute tagamises ja ruumiprogrammi kokkupanemises on tegelikult äärmiselt suure tähtsusega," ütles ta.
Kohtumise kokkuvõtteks leiti, et teemale soovivad lahendust leida kõik osapooled, kuid millal see juhtub, ei ole kindel. 31. märtsiks ehk enne riigieelarve strateegia täpsustamist on oodatud eelarvelised ettepanekud ja vajadused ning seejärel saab neid lähemalt arutada, resümeeris komisjoni istungit juhtinud Laine Randjärv.
Merekindluse kordategemine maksaks praeguste andmete järgi umbes sada miljonit, konserveerimine 3–5 miljonit eurot.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi, Karin Koppel