Korruptsioonist politseile teatanud ettevõtja jäi ise süüdi

Alar Seppern.
Alar Seppern. Autor/allikas: Foto: ERR

Ehitusettevõtja Alar Seppern, kes teatas politseile, et temalt küsitakse altkäemaksu, ja kuriteo avastamisele matkimisega kaasa aitas, jäi kohtus süüdi altkäemaksu andmises, kirjutab ajaleht Põhjarannik.

Süüdistus puudutab 2015. aasta kevadel toimunud juhtumit, mil Sepperni firma, praeguseks likvideerimisel olev Sepmar, tegi Narva linna tellimusel Paju koolis ja õpilaskodus ehitustöid evakuatsiooni- ja avariivalgustuse paigaldamiseks - Sepmar oli võitnud nende tööde hanke. Tööde tegemisel viis omanikujärelevalvet läbi TADF Ehitus, mille juhatuse liige Fjodor Sokolov ajas Sepperniga toona asju, kirjutab ajaleht.

Süüdistuse kohaselt hakkas aga Sokolov ühel hetkel nurisema, et tööde tähtajad on üle läinud ja tema selle ajakulu eest tasu ei saa. Prokuratuur väitis, et mehed leppisid omavahel kokku, et Seppern maksab Sokolovile 600 eurot altkäemaksu. Väidetavalt lubas Sokolov Seppemile, et sel juhul ei teki tal probleeme objekti vastuvõtmisega.

Nagu nähtub süüdistusmaterjalidest, toimus tehing kolmanda firma, OÜ Patruul kaudu. Selle juhatuse liige Andrei Jakovenko esitas Sepperni firmale fiktiivse arve 600 euro peale transporditeenuste eest, mida tegelikult ei osutatud. Sepmar tasus sellest 400 eurot, mille Patruul kandis edasi Sokolovi firmale TADF Ehitus justkui sisseostetud konsultatsiooniteenuse eest.

Puuduolevad 200 eurot tõi Seppern aga Sokolovile tema Narva-Jõesuus asuvasse koju sularahas. Ent niipea kui Sokolov oli raha vastu võtnud, ilmusid välja politseitöötajad, kes teatasid Sokolovile, et ta on kahtlustatav altkäemaksu küsimises ja võtmises.

Sokolov ise endal mingit süüd ei näinud ja väitis, et Seppern on ta pahatahtlikult sellesse loosse mässinud. Ta rääkis protsessi ajal Põhjarannikule, et tema pole kunagi kelleltki altkäemaksu saanud ega oodanud ning nimetatud juhtumil on Seppern tema suhtes lihtsalt pahatahtlikult käitunud.

Seppern omakorda oli hämmingus, et tema üldse kohtu alla sattus. Ta ütles, et käis politseile ise peale, et too alustaks uurimist. "Ma käisin kõigepealt kahel korral politseis, et selgeks teha, et minult küsitakse altkäemaksu. Keegi ei võtnud mind algul jutule ja mind saadeti minema. Alles kolmandal korral võeti asi ette," rääkis Seppern Põhjarannikule.

Kohus mõistis Sepperni altkäemaksu andmises süüdi ja määras talle 300 euro suuruse rahalise karistuse. Sokolov jäi süüdi võltsimises ja altkäemaksu andmises ning teda karistati 1475 euro suuruse rahalise karistusega.

Kohus ei rahuldanud prokuröri taotlust rakendada Sokolovi suhtes ettevõtluskeeldu. Jakovenkole mõisteti võltsimise eest 580 euro suurune rahaline karistus.

Sepperni puhul jättis kohus rahuldamata prokuröri taotluse tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamisest oportuniteediga, mis eelab seda, et süüdistatava süü pole suur ja asjas puudub avalik menetlushuvi. Kohtunik tunnistas, et Sepperni süü pole tõepoolest suur ning seda on vähendanud ka asjaolu, et Seppern aitas uurimisele kaasa ja läks ise politseisse asjast teatama. Ent avalik menetlushuvi on tema sõnul asjas olemas.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: