Avatud valimisnimekirjade eelnõu läks riigikogus teisele lugemisele ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Riigikogus läbis neljapäeval esimese lugemise Vabaerakonna algatatud eelnõu, millega muutuks üleriigiline nimekiri kohaliku omavalitsuse volikogu ja riigikogu valimistel avatuks.

Riigikogu valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu näeb ette erakonna valimisnimekirja kantud isikute järjestumise vastavalt saadud häälte arvule ning arvestades valimisringkonna suurust.

Ettekande teinud Andres Herkel Vabaerakonnast märkis, et eelnõuga on soov kaotada võimalus, et riigikogusse või Tallinna volikogusse pääseb kandidaat üksnes tänu oma paigutusele üleriigilises nimekirjas, samas kui nimekirjas temast tagapool oleva kandidaadi häälte osakaal on suurem vastava ringkonna lihtkvoodist.

Põhiseaduskomisjoni esindaja Helmut Hallemaa sõnul kaaluti komisjonis põhjalikult eelnõuga seotud erinevaid aspekte, mida võrreldi kasutusel oleva süsteemiga. Ta lisas, et tema arvates peaks valimissüsteemi puudutavaid küsimusi käsitlema terviklikult.

Läbirääkimistel sõna võtnud fraktsioonide esindajad tõid välja oma argumendid valimissüsteemi korralduse kohta. Reformierakondlane Arto Aas märkis, et muudatus mõjutaks ligikaudu kümmet protsenti riigikogu liikmetest. Tegemist on üsna marginaalse muudatusega.

Aas ütles, et ka kinnistel valimisnimekirjadel on oma väärtus, seda näiteks erakonnasisese organisatsiooni ülesehitamise ja kaasamise seisukohast. Ta pidas olemasolevat süsteemi mõistlikuks.

Vabaerakonda kuuluva Jüri Adamsi aitab eelnõu vähendada kasutusel oleva süsteemi kitsaskohti. Keskerakondlase Helmut Hallemaa hinnangul on pakutud süsteem keeruline. Ta pidas vajalikuks eelnõu edasisel menetlemisel laiapõhjalise arutelu korraldamist.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati eelnõu esimene lugemine. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 8. veebruar.

Toimetaja: Indrek Kuus



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: