Riigikohus tunnistas kohtutäiturite liigkõrged tasumäärad kehtetuks

Riigikohus tunnistas tänase otsusega kohtutäituri seaduses olevad sissenõude summast sõltuvad põhitasu määrad põhiseadusega vastuolus olevaks.
Sätete (KTS § 35 lg 2 ja 3) kehtetuks tunnistamise jõustumise lükkas üldkogu edasi kuue kuu võrra andmaks riigikogule aega põhiseadusele vastava normistiku vastuvõtmiseks.
Riigikohtu tsiviilkolleegium lahendas vaidlust küsimuse üle, kas võlgnikul tuleb tasuda kohtutäituri põhitasu, mis kõnealuse juhtumi puhul ulatus üle kümne tuhande euro.
Tasu maksma kohustanud regulatsiooni põhiseaduspärasuse seadis kahtluse alla kõigis kohtuastmetes nii kaebaja ise kui ka tsiviilkolleegium ja asi anti arutamiseks riigikohtu 19 kohtunikust koosnevale üldkogule.
Üldkogu selgitas, et tasu määramisel lähtub kohtutäitur seaduses olevatest sätetest ja kehtivas kohtutäituri seaduses ei ole alust põhitasu vähendamiseks.
Kohtutäituri põhitasu on lõivule sarnanev avalik õiguslik kohustus, mille eesmärk on eelkõige katta konkreetse soorituse kulud, aga lisaks näiteks ka kohtutäituri ja tema büroo töötajate mõistlik töötasu ning muud vajalikud kulutused.
Üldkogu hinnangul on taoline ristsubsideerimine ehk toiminguga kaasneva kulu katmine muu täitemenetluse või -toimingu eest saadavast tulust lubatud.
Üldkogu rõhutas aga, et võimalus rakendada ristsubsideerimise põhimõtet (ehk kulude n-ö tasaarveldamist) ei ole põhiseaduslikult piiramatu.
See tähendab, et põhitasu määrad ei tohi olla ülemäära kõrged võrreldes vastavate nõuete täitmise eeldatavate kuludega. Vaidlusalused tasumäärad on üldkogu hinnangul selgelt kõrgemad võrreldes menetluse eeldatavate kuludega.
Täituri tasul kolm komponenti
ETV saade "Pealtnägija" lahkas kohtutäiturite tasu põhjalikult aasta tagasi, tuues välja, et laias laastus koosneb täituri tasu kolmest komponendist.
Esiteks, täitemenetluse algatamise tasu, mis on umbes kakskümmend eurot. Veel on täitekulud, mis on raamatupidamislikud kulud (kirjade saatmiste eest, mingisuguste teatud tegevust eest) ja kolmandaks on kohtutäituri põhitasu, mis kohtutäitur saab n-ö tulemustasuna selle eest, kui ta on võla sisse nõudnud.
Võlgadel on seaduses ette nähtud aegumistähtaeg. Kõige kiiremini – nelja aastaga – aeguvad väärteotrahvid. Ehk kui nelja aastaga trahvi kätte ei saa, tuleb see ära unustada. "Pealtnägija" loo oluline nüanss oli, et isegi kui rahatrahv aegub, siis kohtutäituri tasud mitte.
Kui kohtutäituri tasu komponendid number 1 ja 2 on sisuliselt fikseeritud, siis seaduses seisab, et komponent number 3 ehk täpse nimetusega täituri põhitasu sõltub summast, mis õnnestub tagasi saada. Seaduses on isegi antud vastav tabel.
Aga mis saab siis, kui sisse nõuti null eurot? Loo lühike resümee oli, et igal täitur võib ise otsustada, kas küsib põhitasu või mitte.
Väljavõte kohtutäiturite seadusest, mille lõiked 2 ja 3 riigikohus kehtetuks tunnistas
§ 35. Sissenõude summast sõltuvad põhitasu määrad
(2) Kui täitmiseks esitatakse täitedokument, millega võlgnik kohustub sissenõudjale tasuma rahasumma, mis ületab 3200 eurot, arvutatakse kohtutäituri põhitasu järgmiselt:
1) nõude summalt 3201–3900 eurot on kohtutäituri põhitasu 14,75% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 527 eurot;
2) nõude summalt 3901–4500 eurot on kohtutäituri põhitasu 13,75% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 548 eurot;
3) nõude summalt 4501–5100 eurot on kohtutäituri põhitasu 12,25% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 575 eurot;
4) nõude summalt 5101–5800 eurot on kohtutäituri põhitasu 11,25% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 603 eurot;
5) nõude summalt 5801–6400 eurot on kohtutäituri põhitasu 10,5% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 607 eurot;
6) nõude summalt 6401–13 000 eurot on kohtutäituri põhitasu 9,5% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 1182 eurot;
7) nõude summalt 13 001–25 500 eurot on kohtutäituri põhitasu 9,25% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 2300 eurot;
8) nõude summalt 25 501–38 400 eurot on kohtutäituri põhitasu 9% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 3355 eurot;
9) nõude summalt 38 401–51 200 eurot on kohtutäituri põhitasu 8,75% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 4345 eurot;
10) nõude summalt 51 201–63 900 eurot on kohtutäituri põhitasu 8,5% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 5112 eurot;
11) nõude summalt 63 901–127 800 eurot on kohtutäituri põhitasu 8% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 9586 eurot;
12) nõude summalt 127 801–191 800 eurot on kohtutäituri põhitasu 7,5% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 13 900 eurot;
13) nõude summalt 191 801–255 700 eurot on kohtutäituri põhitasu 7,25% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 16 617 eurot;
14) nõude summalt 255 701–319 600 eurot on kohtutäituri põhitasu 6,5% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 17 575 eurot;
15) nõude summalt 319 601–383 500 eurot on kohtutäituri põhitasu 5,5% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 18 214 eurot;
16) nõude summalt 383 501–447 400 eurot on kohtutäituri põhitasu 4,75% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 20 132 eurot;
17) nõude summalt 447 401–511 300 eurot on kohtutäituri põhitasu 4,5% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 20 451 eurot;
18) nõude summalt 511 301–575 000 eurot on kohtutäituri põhitasu 4% nõude summast.
(3) Kohtutäituri põhitasu üle 575 000-euroselt nõudesummalt on 23 008 eurot + 0,5% summalt, mis ületab 575 000 eurot.
Toimetaja: Priit Luts