Riigikohus: lohakalt sõlmitud käendusleping võib panga rahata jätta ({{commentsTotal}})

{{1517463960000 | amCalendar}}

Kui pank sõlmib teadlikult vastutustundetu lepingu, võib see riigikohtu värske otsuse järgi hiljem tühiseks osutuda.

Pangad on pidanud täitma vastutustundliku laenamise kohustust, hoides muu hulgas silma peal laenusaaja maksevõimel, kolmapäeval jõustunud riigikohtu lahendi järgi tuleb pankadel aga hakata vastutama ka käendajate eest, kirjutab Eesti Päevaleht.

Nimelt kui pank sõlmib teadlikult lepingu võlgniku pereliikmega, kes ei saa lepingust mingit isiklikku kasu ja kelle sissetulek on võrreldes käendatava summaga väga väike, siis võib lugeda käenduslepingu hea tahte vastaseks ning hilisemas kohtuvaidluses võib leping osutuda tühiseks.

Kõik need tingimused täitis riigikohtusse pöördunud käendaja, kelle vend taotles 2008. aastal Danske pangast eluasemelaenu 182 787,31 eurot.

Laenumaksed hakkasid vennal üle jõu käima ja pank ütles lepingu üles, pani hüpoteegi müüki ja nõudis KredExi käenduse välja, kuid tasumata jäi 90 091,43 eurot ja intress, mille kättesaamiseks esitas pank laenusaaja ja talle heas usus käendajaks läinud õe vastu hagi.

Maakohus rahuldas hagi ja ringkonnakohus jättis selle otsuse muutmata, kuid õde ja vend pöördusid kaebusega riigikohtusse, mis tühistas ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks Tartu ringkonnakohtule.

Sellega juhtis kohus esimest korda tähelepanu pankade vastutusele käenduslepingute sõlmimisel ning riigikohtu hinnangul võib käendusleping olla heade kommetega vastuolus ainuüksi käendatava summa tõttu.

Vandeadvokaat Carri Ginter ütles "Aktuaalsele kaamerale", et tegu on väga tähtsa otsusega, mis võtab üle Saksa kohtupraktikas aastakümneid vana lähenemise, et krediidiandja peaks käituma heas usus ega panema inimesi pankrotiriski lihtsalt igaks juhuks.

"Riigikohus lõpuks ometi ütles välja, et pangal ei ole huvi võtta käendust inimeselt, kes ei suuda seda tagasi maksta. Ehk siis kõik sellised lepingud, mis on käenduse tagatisel välja antud, kus käendajal käendamise ajal piisavaid vahendeid ega sissetulekuid ei olnud, mis annaks pangale lootust, et see leping täidetakse, on kõik nüüd löögi all," rääkis Ginter.

Pangad riigikohtu lahendis siiski olulist mõju laenupoliitikale ei näe. Nende kinnitusel on laenupoliitika juba oluliselt muutunud.

"Eelmise kriisi eelselt on sellega juba põhjalikumalt tegeletud. Alates 2008, kui vaatame seda kaasust, mis aastast see alguse sai, siis võrreldes sellega peaks olema kogu turul praktika oluliselt muutunud ja vastutustundlik laenamine ei tohiks olla ühelegi turuosalisele midagi uut," kommenteeris Swedbanki juriidilise divisjoni juht Riho Roopõld.

"See on eelkõige juhiseks krediidiandjatele olukorras, kus käendajad ehk eelkõige perekondlike suhete tõttu soovivad võtta endale ebamõistlikult suuri kohustusi. Aga täna juba nii Luminor kui ka pangad üldiselt ikkagi kontrollivad lisaks laenuvõtjale ka käendajate krediidivõimelisust. Ma ei näe, et see tooks Luminoris kaasa krediidipoliitika muutust ja tõenäoliselt ka panganduses laiemalt," rääkis Luminor panga õigusosakonna juhataja Monika Tomberg.

Toimetaja: Marek Kuul



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: