Ministeerium soovib vähendada kohtuarstlike lahangute arvu ({{commentsTotal}})

Lahanguruum.
Lahanguruum. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Sotsiaalministeeriumi eelnõu väljatöötamiskavatsus näeb ette kohtuarstlike lahangute arvu vähendamist. Eelkõige soovib ministeerium loobuda kohtuarstliku lahangu tegemisest juhul, kui inimene viibis pikka aega haiglas.

Patoanatoomiline lahang tehakse ebaselge surma põhjuse väljaselgitamiseks või haigusest põhjustatud surma korral haiguse ja selle kulu hindamiseks, kui surma põhjus ei selgu surnu välisvaatluse tulemusena või eelneva info põhjal tervislikust seisust.

Kohtuarstlik lahang tehakse kas välispõhjustest tingitud surmajuhtumi või selle kahtluse korral või kui surnut ei ole võimalik kindlaks teha või kui on tegemist hiliste surmajärgsete muutustega.

Kohtuarstid lahkasid 2015. aastal 130 ja 2016. aastal 110 üle 65 aasta vanust surnud isikut, kelle politsei oli suunanud kohtuarstlikule lahangule, nagu nõuab seadus.

Kohtuarstlikul lahangul tuvastati, et neil oli surma põhjuseks krooniline haigus. Seega puudusid näidustused kohtuarstlikule lahangule saatmiseks.

Seadusemuudatust kavandav sotsiaalministeerium tõdeb, et paljudel juhtudel neist oleks perearst võinud omastele väljastada arstliku surmateatise või suunata surnu patoanatoomilisele lahangule.

Huvide konflikt haiglas

Praeguses surma põhjuse tuvastamise seaduses pole sotsiaalministeeriumi hinnangul piisavalt sätestatud, millised ebaselge surma põhjusega juhtumid ning millised ravikvaliteedi hindamise juhtumid kuuluvad kohtuarsti ja millised patoanatoomi pädevusse.

Kui surma põhjus jäi surnu omastele ebaselgeks, on neil tulenevalt seadusest õigus nõuda patoanatoomilise lahangu tegemist.

Kui omastel on kahtlus, et isik suri valeravi tagajärjel, on neil õigus esitada politseile kuriteokaebus. Kui politsei alustab kriminaalmenetlust, määratakse kohtuarstlik ekspertiis.

Ka õiguskantsler on oma märgukirjas sotsiaalministeeriumile välja toonud, et surmajuhtumite uurimine haiglates ei pruugi olla kooskõlas põhiseadusega ega tagada isiku õigust elule põhiseaduses nõutaval tasemel.

Kui inimene sureb haiglas, on tema surma liigitamine mittevälispõhjusest või välispõhjusest tingituks (sh lahangu tegemise otsustamine) ning ametkondade teavitamine surmajuhtumist sageli surnu viimase ravi- või valvearsti otsustada.
Kui arst ei leia, et tema käe all aset leidnud surmajuhtumit oleks vaja täiendavalt uurida või sellest politseile või prokuratuurile teatada, siis suure tõenäosusega edasist uurimist ei järgnegi.

Lahkamist tegemata kajastub seesugune juhtum statistikas mittevälispõhjusest tingitud surmana. Õiguse üldpõhimõte on, et keegi ei tohi olla otsustaja iseenda asjas.

"Seda printsiipi arvesse võttes on selge, et surma asjaolude uurimine ei tohiks sõltuda praktiliselt ainult sellest arstist, kes surnud patsiendiga viimati tegeles ning tema ravi eest vastutas. Sellises olukorras tekib ilmne huvide konflikt," tõdeb ministeerium väljatöötamiskavatsuses.

Nii võtab ministeerium eelnõu väljatöötamisel eesmärgiks täpsustada patoanatoomilise ja kohtuarstliku lahangu tegemise aluseid, tagada surnu omastele õigus taotleda patoanatoomilise lahangu tegemist ning vältida huvide konflikti lahangu tegemise üle otsustamisel.

Toimetaja: Priit Luts



Peaminister andis üle riiklikud preemiad

Fotod ja video: peaminister andis Haapsalus üle riiklikud preemiad

Eesti 100. sünnipäeva nädala tähtsündmused jätkusid teisipäeval Haapsalus, kus peaminister Jüri Ratas andis koos haridusminister Mailis Repsi ja kultuuriminister Indrek Saarega üle 2017. aasta riigi teaduspreemiad, Wiedemanni keeleauhinna ning spordi- ja kultuuripreemiad.

Margus Tsahkna ja Toomas Sildam.
PIKK INTERVJUU

Tsahkna: ei soovi selle valitsuse langemist ega teiste valitsuste tegemistPIKK INTERVJUU

Mullu IRL-i esimehe ja kaitseministri koha jätnud, IRL-ist lahkunud Margus Tsahkna on osaline sõpruskonnas, kes pool aastat käib koos ning arutab Eesti elu üle. Kas sellest võiks sündida uus erakond? Parlamendis on tunda vanade olijate ärevust. Ajakirjanik Toomas Sildam külastas riigikogu fraktsioonidevälist saadikut Margus Tsahknat tema Toompea kabinetis.

Maratonil kokku kukkunud professor Rein Ahas suri

Suri Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm

uudised
Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: