Eesti kulutab nelja aastaga laskemoonale 200 miljonit eurot ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Järgmise nelja aasta jooksul kulutab kaitseministeerium laskemoona ostmiseks 200 miljonit eurot.

Kaitseministeeriumi valitsemisala 2019.–2022. aasta arengukavast selgub, et järgmise nelja aasta jooksul kulub laskemoonale üle 200 miljoni euro, kirjutab Eesti Päevaleht.

Sellest, et töökorras laskemoona hulgaga on kohati probleeme, andis märku juba praeguse valitsuse eelmisel aastal tehtud otsus luua eraldi kaitseinvesteeringute programm ning selle kaudu kulutatakse peale juba nimetatud 200 miljoni euro üksnes laskemoonale 60 miljonit eurot.

Kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase sõnul on Eesti laskemoona investeerinud viimased viis aastat ja peab edasi investeerima. "2012. aastal oli Eestis 120 mm miine vaid 30. Sellega ei sõdi," nentis ta.

Lehele teadaolevalt nähakse kaitseministeeriumis, et plaanitav 200 miljoni eurone investeering aitab kaitseväe laskemoonavarud seatud miinimumile lähemale.

"Laskemoonale ei ole võib-olla piisavalt tähelepanu pööratud, sest laskemoon ei ole suur ja särav investeering, seda ei ole võimalik paraadil kastidega tassida," märkis kaitseminister Jüri Luik.

2019.–2022. aastani kulutab kaitseministeerium ladudele natuke üle üheksa miljoni euro, mõned laod on ehitamisel juba praegu ja neid planeeritakse ilmselt veel järgmisse nelja-aastasesse arengukavasse.

Toimetaja: Marek Kuul



EV100: galeriid, videod, arvamused

Tiit Ojasoo

Tiit Ojasoo 104 kirjast: rünnati ka neid, kes ei ole üldse milleski süüdi

Eesti vabariigi kontsertlavastuse üks lavastajatest Tiit Ojasoo märkis Äripäeva raadio saates "Persoon", et 104 kiri kindlasti mõjutas lavastuse ettevalmistusprotsessi ja tegelikult mõjutas ka täiesti süütuid inimesi. Sealhulgas tema ja Ene-Liis Semperi lapsi, mistõttu tõstatas Ojasoo küsimuse, et kas see kiri nende allkirjadega üldse täitis oma loodetud eesmärki.

ERR-i kirjutusvõistlus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: