Tapmine sotsiaalmeedias: mis paneb noori tegema ja jagama võikaid klippe? ({{commentsTotal}})

Üha enam jõuab sotsiaalmeediasse noorte tehtud klippe, kus nad iseenda või teiste kallal vägivallatsevad. Asjatundjate hinnangul jääksid paljud asjad tegemata, kui neil klippidel poleks vaatajaid või neist teavitataks, mistõttu peaks laste üldine sotsiaalsete oskuste arendamine olema prioriteet, aga harida tuleb ka laste vanemaid.

Kolmapäevaõhtune ETV saade "Pealtnägija" toob avalikkuse ette võika loo, kus 17-aastane nooruk tappis talle öösel vastu tulnud mehe ja filmis oma tegevust. Seda kõike hakkas ta jagama sotsiaalmeedias, kuid keegi postitusi näinud teistest noortest politseid ei teavitanud. Vikerraadio saates Uudis+ arutlesid saatejuht Merilin Pärli juhtimisel veebipolitseinik Maarja Punak ja koolipsühholoogide ühingu juht Anu Pärn laiemalt, mis viib noori selliste tegudeni.

Punaku sõnul ei ole teema uus, sest ka aastatel 2007-2008, kui ta töötas noorsoopolitseinikuna, tegid noored fotoaparaatidega videoid tegudest, mis olid seadusevastased.

"Näiteks anti eluheidikutele raha, et nad teeks midagi, mis neid alandaks. Tollal mõisteti sellised teod üheselt hukka lapsevanema, kooli ja ühiskonna poolt, siis nüüd on mul tunne, et seda pahatahtlikkust on nii palju, et inimesed on muutunud tuimaks."

Pärn lisas, et kui üksikisikuna mõistetakse taolised teod hukka, siis suuremas grupis kaob vastutuse tunne, eriti kui sa oled noor.

"Sa hakkad kartma, et kui sa midagi teed, siis võid olla järgmine, kelle peal seda kurja järgmisena tehakse. Teisalt on neid ehmatavaid videoid juba nii palju, et inimesed ei anna aru, kas see on reaalsus või rekonstruktsioon."

Pärna sõnul on kurja tegevad noored harva ekspressiivsed, pigem on nad koolis tavalised ja vaiksed.

Punaku sõnul ei adu kiusajad reeglina, mida nende tegevus võib teistele inimestele tähendada.

"Ühed noored saatsid Ameerikas toimunust innustust saanuna pimedate ja kurtide liidule klippe. Nad ei mõelnud, kuidas võib kurt inimene end tunda, kui saab heliklipi. Kui ma nendega sellest rääkisin, siis nad ehmatasid ära. Või teine juhtum, kus üks väike poiss kiusas koera. Tema tunnete maailmas oli segadus ja ta tegi midagi ebareaalset, aga selline käitumine on siiski erinev sellest, et keegi leiab, et loomapiinamine on OK."

Ka Pärn tõi välja, et pahategijad ei mõtle, mis on nende tegevuse sügavamad järelmid, vaid nad tahavad teha lihtsalt nalja.

"Need lapsed ja noored vajavad sügavat tööd ja tähelepanu. Teo hukkamõistust ei piisa, sest siis me jäämegi tegelema vaid tagajärgedega. Täna on meil lasteaia ja kooli tasandil liiga vähe tugispetsialiste. Diagnostika pool on meil täna Eestis tugev, aga et laps tegelikult abi saaks vastavalt enda vajadustele, see on meil täna nõrk koht".

Punak lisas, et paljud asjad jääksid siiski tegemata, kui poleks vaatajaid, mistõttu peaks laste üldine sotsiaalsete oskuste arendamine olema prioriteet.

"Kui lapsed oskavad õigel ajal märgata ja öelda, et see pole OK, jääks paljud asjad üldse olemata."

Pärna sõnul vajab iga laps vanemalt aega ja lähedust, aga samamoodi materiaalset poolt.

"Need lapsed, kes satuvad seadusrikkumistele, neil on mingis ressursis puudu jäänud. Sestap vajavad ka nende vanemad abi. Aga kui me ülemäära karistusega reageerime, siis see vaid kinnistab seda halba käitumist."

Punak rääkis, et ta vestles ühe tuntud juutuuberi isaga ja viimase sõnum oli, et tuleb olla lapse jaoks olemas.

"Tunne huvi lapse vastu. Sa ei pea vaatama iga ta pilti ja videot, aga vestle lapsega. Ütle talle, et kui midagi läheb halvasti, siis tule ja räägi. Kõige kurvem on, et kui lapsel on karistuse hirm, jätab ta pahasti väljakukkunud asja enda teada ja asi võimendub. Aga oluline on, et usaldust ei saa hakata teenima siis, kui lapsel puberteet algab - sellega tuleb tegeleda varem."

Mõlemad saatekülalised tunnistasid ka, et interneti- ja sotsiaalmeedia ajastul levivad rumalad tegevused kiiresti ja leiavad matkimist sõltumata riigipiiridest.

Toimetaja: Urmet Kook



ARVAMUS

Tiit Ojasoo

Tiit Ojasoo 104 kirjast: rünnati ka neid, kes ei ole üldse milleski süüdi

Eesti vabariigi kontsertlavastuse üks lavastajatest Tiit Ojasoo märkis Äripäeva raadio saates "Persoon", et 104 kiri kindlasti mõjutas lavastuse ettevalmistusprotsessi ja tegelikult mõjutas ka täiesti süütuid inimesi. Sealhulgas tema ja Ene-Liis Semperi lapsi, mistõttu tõstatas Ojasoo küsimuse, et kas see kiri nende allkirjadega üldse täitis oma loodetud eesmärki.

ERR-i kirjutusvõistlus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: