Miinituukrid otsivad taas Karujärvest Nõukogude lennuväe heidetud pomme ({{commentsTotal}})

Eesti mereväe miinituukrid on 25 aasta jooksul rannikumeres kahjutuks teinud üle tuhande lõhkekeha. Juba mitmendat aastat teevad nad talvistel praktilistel õppustel koostööd päästeameti tuukritega Saaremaal Karujärves, kust otsitakse jää alt Nõukogude lennuväe heidetud pomme.

Mereväe tuukrid on sel nädalal koos päästeameti kolleegidega Saaremaal Karujärve jääle vankrirattaid joonistamas. Kuna tegu pole siiski tuukrimeeskondade kunsti-, vaid oma ala spetsialistide õppelaagriga, siis sellised ringid on lumest lahti lükatud just selleks, et tuuker saaks vee all orienteeruda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Jääalune sukeldumine pole ka mereväe miinituukritele just igapäevane tegevus.

"Pime ja valge on vaheldumisi. Need teekesed annavad piisavalt palju valgust. Külmaga oleme juba harjunud, see ei sega kunagi enam," selgitas mereväe miinituuker Marko.

Karujärv on õppuse läbiviimiseks igati sobilik paik olnud juba aastaid, sest sellest järvest saab lisaks talvistes tingimustes harjutamisele ka päris pomme otsida ja sellega piirkonda ohutumaks muuta. Sonar teeb ära eeltöö ja kui midagi kahtlast kaardile jääb, lähevadki tuukrid alla.

"Järjest ja järjest kontrollime alasid ja võime väita, et on jäänud vähemaks neid leide võrreldes varasemate aastatega. Kas oleme nüüd sattunud nendele aladele, kus leide on vähem ja liikudes edasi võib neid leide jälle rohkemaks minna, aga lisaks neile umbes 50, mis me siit varem oleme leidnud, nii suuri koguseid enam viimastel aegadel ei ole leidnud," rääkis Ida-Eesti pommigrupi peademineerija Ragnar Reiljan.

Merevägi otsib reeglina lõhkekehi merest ja olenemata aastaajast neil tööpuudust pole.

"Keskmiselt 3-4 ühes kuus on see, mida teevad tuukrid. Kui me leiame väiksemaid mürske, siis neid võib olla paarikümne ringis. Tuukrid on tegelikult väljas keskeltläbi 3-4 päeva vees ja iga kord kui nad sukelduvad, siis reeglina nad tühja ei käi," ütles mereväeülem mereväekapten Jüri Saska.

Oma ala spetsialistid aga kinnitavad, et Nõukogude lennuväe pommitamise kunagiseks polügooniks olnud Karujärve lõhkekehadest täielikult puhastamine ei pruugigi õnnestuda.

"Mitte kunagi! Põhjus on väga lihtne - see, mida me täna näeme, ei tähenda seda, et homme ei ole see põhjakiht liikunud ja sealt, kust me oleme üle käinud, võib aastate pärast jälle mõni lõhkekeha nähtavale tulla," selgitas Saska.

"Jah, sellist garantiid ei saa keegi anda, et selle 100 protsenti puhtaks saab, kuid me teeme kõik selleks, et see tulemus oleks ideaalile võimalikult lähedane," sõnas Reiljan.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: