Eesti majandust on 100 aasta jooksul enim mõjutanud kaks iseseisvumist ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

100 aasta jooksul on Eesti majandust kõige enam mõjutanud kaks iseseisvumist, mis sundisid mõlemal korral radikaalseid reforme ette võtma. Eesti majandus on olnud katseobjektiks, kus on viljeletud nii kommunistlikku käsumajandust kui ka neoliberalistlikku majanduspoliitkat.

Ajaloolase Jaak Valge sõnul pole moodsa maailma ajaloos mitte ühtegi eestisarnast riiki, mis oleks pidanud tegema majanduses sajandi jooksul kaks radikaalset pööret, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Varem oli Eestis toodetud kaupadest eksporditud või eksporditavatest kaupadest läinud kuskil 90 protsenti Vene impeeriumi piiridesse - see oli aastal 1913. Kümne aasta pärast läks ainult 10 protsenti. See tähendas seda, et kogu majandus tuli ümber teha. Vähe sellest, meil õnnestus seda suurt ümberstruktureerimist veel 1990. aastate alguses korrata," kirjeldas Valge.

Sajandiga on erinevalt arenenud ka riigid meie ümber. Toona olid rikkad riigid Inglismaa ja Saksamaa, täna asub Eesti ise kõige paremini arenenud Põhjamaade külje all. See kajastub selgelt meie ekspordimuutustes.

"See kohalik, meie piirkond ei olnud märkmisväärselt jõukam kui me ise oleme. Tollal, 1924. aastal oli eksport Soome 7 protsenti /.../, siis täna on Soome meie peamine ekspordipartner 18 protsendiga. Lihtsalt toona olid need riigid, kus nõudlust oli, Inglismaa ja Saksamaa," selgitas SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

1924. aastal läks kolmandik ekspordist Inglismaale, tänaseks on Briti saar üldse meie peamiste ekpordipartnerite hulgast kadunud. Samas Rootsi ja Norra on tõusnud selgelt meie suurimate kaubanduspartnerite hulka.

Ekspordi nõudluse muutumine selgitab ka seda, miks toonased suurimad tööstussektorid - toidu- ja tekstiilitööstus - on tänaseks asendnud puidu- ja elektroonikatööstusega.

Sajandiga on agraarsest Eestist saanud tööstusriik. Kui vabariigi algusaastatel töötas 59 protsenti inimestest põllumajanduses, siis nüüd on sellega hõivatud vaid neli protsenti inimestest.

Kaubanduses, mille hulka loeti ka pangandust, töötas toona neli protsenti inimesest. Täna annab sektor tööd 14 protsendile hõivatutest.

Eesti on jõudnud arenenud riikide tasemele. "Me tahame ennast võrrelda Rootsi ja Soome tasemel, aga tegelikult ei ole see meie võrdlusgrupp. Läti ja Leeduga võrreldes läheb meil päris hästi, kellega meil ajalooline stardipositsioon oli väga sarnane, ja rääkimata laiast maailmast, enamuse areneva maailmaga võrreldes me oleme siin täielikud miljonärid," rääkis Nestor.

Inimesed on kindlasti muutunud 100 aastaga jõukamaks. Võrdlustulemusi pole alati lihtne leida. Ehk näiteks see, et 1927. aastal oli Eestis 700 sõiduautot, praegu vurab meie teedel 703 000 sõiduautot.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: